Juhtkiri: Kõik on kontrolli all

Sõnavõtte, mille sisu võib võtta kokku sõnadega „kõik on kontrolli all”, on kostnud viimase poole aasta jooksul Eesti poliitikas peaaegu igal tasandil. Teemast ja olukorrast olenemata on tähtsad ametimehed vaadanud särasilmi kaamerasse ja korranud: hullu pole midagi, me teame, mida teeme. Kohe pärast Eston Kohveri langemist Vene võimude kätte kinnitati, et paanikaks pole põhjust. Nagu hiljem selgus, oli paanikaks põhjust küll ja enamgi, sest märkimisväärne osa Eesti (ja seega ka Euroopa Liidu!) piirist oli võssa kasvanud padrik, kus vaenulikud jõud võisid omasoodu toimetada.

Sama muster kordus, kui rootslased otsisid oma rannikul väidetavat Vene allveelaeva. Sellele reageerisid asjaomased Eesti ametkonnad kinnitusega, et hoiavad Hiiu- ja Saaremaa merealal silma peal. Tore sõnavõtt küll, aga tegelikult oli see lause täiesti sisutu loosung, sest samal ajal kõlasid meedias mitme eksperdi kinnitused, et Eestil puudub allveeseire võime. Võimuesindajad eelistasid neile märkustele vastamise ja sisulise arutelu asemel seejärel pigem vaikida.

Ka kohaliku võimu suust on tänavu olnud korduvalt kuulda samu käibefraase. Antakse mõista, et rahval pole vaja muretseda ei kinniminevate tehaste ega magama pandud loomade pärast. Poliitikute soovimatus tegematajätmisi tunnistada ja seejärel ausalt lahendusi otsida tekitab üha suuremaid kääre selle vahele, milline on Eesti elu tegelik pale ja millises kõverpeeglis näevad seda võimulolijad. See võib viia nii mõnegi inimese puhul täieliku pettumiseni Eesti poliitilises süsteemis, mis on aga juba julgeolekurisk kogu meie riigile. Eriti kui arvestada, kuidas käitub viimasel ajal meie idanaaber. Poliitikuil tasub meeles pidada, et nende käitumine mõjutab Eesti rahvast tervikuna.