Urmas Kruuse: Töövõimereform aitab inimesed tööle

Iga meie kümnes tööealine kaasmaalane on töövõimetuspensionär. See on üks Lauluväljakutäis inimesi. Rohkem on ainult Horvaatias. Eestis tähendab täna vähenenud töövõime tihti üheotsa piletit elu lõpuni kestvasse töötusesse. Sõltuvusse sellest, mida iganes ühiskond solidaarsusest jaksab toetuste näol anda, kirjutab tervise- ja tööminister Urmas Kruuse (pildil).

Töövõimetuspensionäride töötusel on väga karm hind kogu ühiskonna jaoks ja eelkõige neile endile. Kuigi töövõimetuspensionärid saavad töövõimetuspensioni, siis on nende sissetulekud ülejäänud ühiskonnast suurusjärgu võrra väiksemad ja vaesusrisk oluliselt suurem.

Töö, ka pikaajaliste haigete ja vähenenud töövõimega inimeste jaoks, peab olema tasuv. See tähendab tasuvam kui töötus. Lisaks paremale majanduslikule äraelamisele annab töö ka teadmise, et seisad ise enda eest. Väärikuse. Kuuluvus- ja osalemistunde.

Aga kuidas on meil täna? Lihtsa väljapääsuna nimetame tööealise ja olulises osas tööjõulise ja tegutseda sooviva inimese töövõimetuspensionäriks, suuname vähenenud töövõimega inimese toetussõltuvusse, mis statistika kohaselt on ühesuunaline tänav. Selmet kohelda inimesi indiviididena, kel on individuaalne, mitte ühesugune abivajadus ja piisaks mõnel juhul ehk ainult töökoha kohandamisest või vastavast spetsiaalsest arvutiprogrammist või kuvaris, et need inimesed saaksid tööd teha ja ise enda eest vastutada.

Ma ei imesta, et paljud puudega inimeste organisatsioonide esindajad ei usu, et me suudame – ei nemad ega riik – teha koos läbi vajalikku muutust. Aga on meie endi kätes, kas jätkame vanamoodi või muudame seda. Minu valik on muuta.

Kuidas?

Tööandjatele peab olema vähenenud töövõimega inimeste tööle võtmine tasuv ja motiveeriv ning on ilmne, et Eesti kontekstis peab ühiskond seda teatud osas rahaliselt toetama, aga mis veelgi olulisem, tööandjaid teavitama juba eksisteerivatest toetavatest võimalustest ja lojaalsete ning väärtuslike töötajate olemasolust.

Vähenenud töövõimega inimesi abistavad riigiasutused tuleb motiveerida seda tööd tegema mõtte ja eesmärgiga. Inimeste töövõime hindamine peab olema süstemaatiline, läbimõeldud ja suunatud tööle aitamisele, mitte selle vältimisele.

Ja sotsiaal- ja tööturuteenuse pakkujad – olgu nad avalikus või erasektoris, peavad olema motiveeritud aitama oma kliente tagasi tööturule.

Muutes praegust süsteemi võtame igat juhtumit individuaalselt ja igat inimest aitab tema isiklik abistaja Töötukassas. Inimene ei pea enam tõmblema süsteemis erinevate asutuste vahel, vaid kogu riigisüsteem peab koonduma tööle aitamise küsimuses Töötukassa selja taha. Toetused peavad aitama inimesi tööle. Rehabilitatsiooniteenused ja muud sotsiaalteenused peavad kandma tööle pääsemise eesmärki.

Inimene peab edaspidi saama kogu töölesaamist toetava paketi – toetuse, teenused, abivahendid, rehabilitatsiooni – ühest asutusest: töötukassast ja see peab olema tagatud ressursiga. Samuti pakub töötukassa teenuseid tööandjatele ning omab unikaalset kompetentsust viia kokku tööotsijad ja tööandjad. Ka see peab olema tagatud vastava ressursiga. Ainuüksi Euroopa Liidu vahenditest oleme 2015-2020 selle jaoks eraldanud 180 miljonit eurot.

Töövõimetuspensioni asemel hakkame maksma töövõimetoetust. Toetuse mõte ei ole maksta pensioni ainult tervisekahjustuse eest, vaid toetada koosmõjus aktiivsusnõudega valmistada ette töölesoovijaid töötamiseks, tööturul püsimisel või pääsemiseks. Lõpetame inimeste klassifitseerimise töövõimetuteks pensionärideks ja nende pagendamise toetussõltuvsse.

Eksperdid hindavad edaspidi inimeste töövõimet ja maksame neile töövõimetoetust. Puuduva töövõimega inimene ei kaota, nagu ei kaota ka aktiivne tööd otsiv vähenenud töövõimega inimene. Valdav enamus võidab toetuses!

Planeeritud töövõimetoetus on suurem kui tänane keskmine töövõimetuspension. Kui inimene on töövõimeline ja kui riik investeerib tööd otsiva inimese rehabilitatsiooni ja tööleaitamisse, siis soovime inimestelt töövõimetoetuse saamiseks vastu aktiivne olemist. Aktiivsuseks loetakse töötamist, osalemist tööturumeetmetes, õppimist (ükskõik mis vanuses, see oli muuseas just puuetega inimeste ettepanek!), alla 3-aastase lapse kasvatamist või puudega inimese hooldamist.

Oluline roll tööandjatel

Selge on see, et me vajame ka tööandjate aktiivsust. Aga me peame seda ühiskonnana ressursiga toetama. Lisaks olemasolevatele toetustele – tööruumide ja töövahendite kohandamine, tasuta tehniline abivahend, tugiisiku töö eest tasumine – peame lisama veel motivatsiooni, sest see on meie ühiskonna jaoks lihtsalt nii oluline küsimus.

Me hakkame maksma palgatoetust tööandjale vähenenud töövõimega töötu tööle võtmisel. Ma hakkame maksma sõidutoetust. Me toetame tulevaste töötajate juhendamist, nt tugiisikuga töötamise teenust. Aitame kaitstud töötamisega. Ja korraldame koolitusi ja nõustamist vähenenud töövõimega isikute töötamise toetamise võimaluste kohta ettevõttes.

Üle kogu riigi peavad tööd leida soovivatel vähenenud töövõimega inimestel olema samad õigused ja sarnane ligipääs teenustele. See tähendab seda, et toetame omavalitsuste koostööd teenuste osutamisel. Sotsiaalteenuste arendamisel ja elluviimisel plaanime omavalitsusi toetada 50 miljoni euroga.

Töövõimereform on suur ja fundamentaalne muutus, mille tegemata jätmise või edasi lükkamise kahju oleks mõõtmatu. Selle ära tegemine seevastu muudab töö tasuvamaks töötusest, annab võimaluse oluliselt parandada töövõimetuspensionäride sissetulekuid ning aitab tõsta erivajadustega inimeste osalemist ühiskonnas.

Urmas Kruuse, tervise- ja tööminister