Gert Virroja: Tants ümber Tähe

Tants ja tagaajamine haridusosakonna juhataja ümber on kestnud vähemalt sama kaua, kui Mari-Epp Täht on seda ametit Haapsalu linnas pidanud, kirjutab endine Haapsalu volikogu liige Gert Virroja (pildil).

Teema on iseenesest väga vana: teadetest linna haridusjuhi kummalisest suhtlus- ning tööstiilist oma alluvate ning kolleegidega, hirmutamis- ning ähvardustaktikast ja muudest Nõukogude ametnikukultuuri lahutamatusse arsenali kuuluvaist võtetest on avalikult ja poolavalikult räägitud juba 2009. aastast, ent teema pole „rahunenud” kunagi. See peaks olema viimane piisk sellesse tüdimuseni täidetud karikasse. Juba pelgalt ametinimetus „haridusosakonna juhataja”, mille „juhitavas” „osakonnas” on peale juhi palgal veel üks inimene, kõlab pehmelt öeldes pentsikult ning peaks midagi signaliseerima. Millega see osakond tegeleb ja mida see juhataja lõppude lõpuks siis juhatab? Hariduslikku taandarengut? Ehk oleks viimane aeg muuseas üle vaadata kogu linnavalitsuse haldusvõimekus?

Mõnele linnakodanikule jääb ehk vägisi mulje, et Tähte üritatakse iga hinna eest oma tööpostilt lahti kangutada, sillutamaks teed „oma jopele”. Selle väite asjus puuduvad mul usaldusväärsed andmed, kuid peab tunnistama – tõesti raske, kuid mitte võimatu on leida siia inimest, kes tooks Haapsalu haridusellu seni defitsiitset värsket mõtlemist ning uuenduslikke ideid, olgu ta siis „oma” või kellegi teise „jope”. Kui kellelgi on mõni selline „oma jope”, siis oleks ju kena, kui sellest ka linnavalitsust teavitataks. Selline kodanikualgatuse korras haridusjuhi otsimine on meie ühiskonnas veel ilmselt utoopiline, aga peab tunnistama tõsiasja, et vahel on ka Facebookist ja Twitterist abi, kui linnavalitsus konventsionaalseid teid pidi hakkama ei saa. Eks näita seegi, et meil on veel paljuski arenguruumi.

Linnavolikogu endise liikmena, kes poole aasta jooksul temale osaks saanud ametiajast seisis silmitsi linna koolide ühendamise epopöaga, võin üheselt kinnitada, et proua Tähega on suhteliselt võimatu pidada visioonidebatte. Selles olen Jaanus Karilaiuga täiesti nõus. Tegemist pole aga enam üksikjuhtumitega, nagu telefoniõigus ning psühhoterror lasteaednikele, millele viitab Karilaid, vaid süsteemiga, paraku jätkusuutmatu, missioonitundetu ning õela süsteemiga, mis on saanud siiani eksisteerida üksnes linnapea Urmas Suklese põikpäisuse ning soovimatuse tõttu kuulata nii oma erakonna- kui ka koalitsioonikaaslasi.

Sukles oli teadlik Tähe nõrkusest eelmisel valitsemisperioodil ning on sellest vägagi teadlik ka praegu. Probleemidest proua Tähega on Suklest informeerinud nii tema erakonnakaaslased kui ka koalitsioonikaaslased. Korduvalt ning põhjalikult! Mis võluvägi ja kinnisideed on siis härra linnapead siiani takistanud võtta vastu üks riigimehelik otsus ning reformida Haapsalu haridusjuhtimist? Ilmselt inimlik mugavus, kuid kas selline mugavus ongi ühe lugupeetud linnapea visiitkaart? Olen täiesti nõus, et Tähte oli mugav tanki panna koolide ühendamisprotsessi „ebamugavate formaalsuste” elluviimisel. Tähe suurepärased isikuomadused kuiva ning robotliku ametnikutöö elluviimisel tulid ehk kasuks ära siis, kuid linna hariduselu tulevikkusuunatud juhtimine peaks olema kõike muud kui kuiv paberimäärimine.

Linna hariduselu juhtimine peab olema missioonitundlik, pikaaegne, tasakaalustatud, läbimõeldud ning paljusid osapooli kaasahaarav protsess, mille pidev takerdumine personaalküsimustesse on ääretult kahetsusväärne ning juba üsna piinlik. Kui mitu aastat taandarengut linna hariduselus võtab ühe osavõtmatu ametniku palkamine? Kui mitu aastat on Urmas Suklesel olnud aega see taandareng peatada ning mitu aastat on tal veel, et see muutuks arenguks? Üsna „ühte väravasse” oleks kõigis linna haridusfopaades süüdistada Mari-Epp Tähte. Vana ning hea tähelepanek ütleb, et kala hakkab mädanema peast. Seetõttu oleks Urmas Suklesel ja tema meeskonnal paslik vaadata esmalt peeglisse.

Gert Virroja, Haapsalu volikogu liige 2012–2013