Neeme Suur: Raudtee taastamise põhiküsimus – kuskohast saada raha

Tänases Lääne Elus väidab IRLi peaministrikandidaat Juhan Parts, et tema toetab Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamist. Enda sõnul pole Parts kunagi Haapsalu raudtee taastamise vastu olnud, vaid aastal 2008 olid prioriteedid teises kohas. Nüüd on Partsi sõnul jäänud siseriikliku raudteeühenduse parandamises vaid koerasaba teha ehk taastada Riisipere-Haapsalu-Rohuküla vaheline rongiliiklus. Partsu juttu kommenteerides nendin, et see “koera saba” ei ole vaid koera saba, kirjutab riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Neeme Suur (pildil).

Tallinn – Tartu ja Tallinn – Narva suunal on rekonstrueeritud vaid üks osa (umbes pool) raudteest. Ülejäänud osa jäi eelmisel perioodil tegemata ja tehakse nüüd, ehk siis tulevasel perioodil. Need kaks suunda võtavad lõviosa raudteele ettenähtud vahenditest käesoleval perioodil – ja ikkagi ei saa need põhisuunad täielikult valmis. Võrus on küll raudteeühendus olemas, reisijatevedu aga toimi ja praegu ka ei saa seda sinna teha – investeeringut on vaja. Pärnus lõppeb varsti reisirongiliiklus, kui olemasolev tee ei saa olulist investeeringut. Kui nad jäävad ootama Rail Balticat, siis vahepeal pannakse vanal teel liiklus kinni.

Teine teema on Haapsalu raudtee ( ja teiste sarnaste objektide) rahastamine. Küsimus eelkõige – kuskohast raha võetakse. Küsimus on, kas saab kasutada EL vahendeid. Vastus on, et järgmise kuue aasta jooksul ei saa, sest nagu ülal kirjas, lähevad summad põhiliinidele. Kas saab võtta laenu? See on nüüd suur küsimus, mille üle vaidlevad eelkõige riigieelarve – ja rahanduse valdkonna spetsialistid. Nii et siin on veel arutamist hulga.

SDE regionaalpoliitilised seisukohad

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üks kandvatest poliitilistest põhiliinidest on regionaalpoliitika. Me oleme veendunud, et igal pool Eestis peab olema hea elada. Regionaalpoliitiliste meetmete abil peab riik tagama inimväärsed elutingimused ka väljaspool suurlinnu ning vähendama tsentraliseerimise ja urbaniseerumise mõju ühiskonnale.

Selleks, et terves Eestis oleks kõigepealt võimalik elada, lähtudes tänapäevastest arusaamadest normaalsele elukvaliteedile, ning veelgi enam – et terves Eestis oleks ka hea elada, on oluline tagada maakonnalinnade mitmekülgne transpordiühendus. Siinkohal ei piisa ühest transpordiliigist. Transpordiühenduse olemasolusse tuleb suhtuda kui eeldusi ja konkurentsivõimet loovasse tingimusse, mitte kui viimases järjekorras väljaarendatavasse teenusesse.

Transpordiühenduse arendamisel tuleb Eestil silmas pidada kolme aspekti. Esimene on Eesti rahvusvaheline ühendatus lääne ja ida suunal. Teine aspekt on Eesti siseste suuremate linnade omavaheline ühendatus ning Euroopa Transpordivõrgustiku (TEN) hulka kuuluvate infrastruktuuri objektide toimivus. Kolmas aspekt on Eesti siseriiklik regionaalne ühendatus. Kõik need kolm aspekti peavad olema investeeringute planeerimisel silmas peetud.

Transpordiühenduste – ja objektide väljaarendamine on üks põhilisi Eesti nii välis – kui siseriikliku konkurentsivõime tagamise tingimusi. Siinkohal ei saa lähtuda lühiajalisest otsese majandusliku tasuvuse põhimõttest, lähtuda tuleb pikaajalisest perspektiivist, territoriaalselt tasakaalustatud arengu põhimõttest, sotsiaalmajanduslikest, riikliku terviklikkuse ja julgeoleku aspektidest.

Rakendatavad finantsskeemid peavad olema paindlikud ja eesmärgipärased. Lastele võlgade pärandamisest tuleb hoiduda, aga lagunevast ja vaesuvast kodust jooksevad lapsed ise laiali.

Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et Eesti peab saama väga hea ühenduse nii Tallinn – Tartu – Valga, Tallinn – Pärnu – Riia, kui Tallinn –Narva – Peterburi suunal. Iga maakonnakeskus, ka Võru, Pärnu ja Haapsalu peavad olema ühendatud kvaliteetse ja mitmekesise transpordiga, sealhulgas kiire ja kvaliteetse raudteeühendusega. Elektrifitseeritud raudtee areaal peab ulatuma vähemalt 100 kilomeetrini Tallinnast.

Saartel peab olema tagatud kvaliteetne praamiliiklus ja lennuühendus. Väikesaartel peab olema tagatud laevaühendus, võimalusel ja vajadusel ka lennuühendus.

Eesti regionaalpoliitiline olukord, intensiivne väljaränne maakondadest ja Eestist ei luba enam viivitamist. Otsused antud küsimustes tuleb langetada lähiajal, seal hulgas tuleb leida ka sobilikud finantsmajanduslikud lahendid infrastruktuuriobjektide rajamiseks, arendamiseks või taastamiseks.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond seisab hea selle eest, et Lääne-Eesti elanikel oleksid võrdväärsed võimalused võrreldes ülejäänud Eestiga. Tasuta ühistranspordi pakkumine on üks võimalikest vahenditest saartel elamise soodustamiseks. Tehtavatest soodustusest tulenev tulu vähenemine ei tohi mõjutada üleveo kvaliteeti – graafikute tihedust, ilmastikukindlust jms. Esmajärjekorras tuleb tagada stabiilse ja kvaliteetse transpordiühenduse olemasolu. Teenuse stabiilsusele aitab siinkohal kaasa ka teenuste optimaalne korraldus ja reaalse konkurentsi olukorras kujunev teenuse hind.

(Väljavõtteid SDE vastusest Keskerakonna kirjale “Lääne-Eesti regionaalpoliitiliste meetmete toetamisest”)