Läänemaa sädemete säde on Kristi Erkmann

27.11.2014

Lihula kultuurimajas tunnustati täna tosinat aktiivset inimest, keda peeti Läänemaa sädeinimese tiitli vääriliseks.

Kõige kõrgema "Sädemete säde" tiitliga pärjati Kristi Erkmanni, kes ise on aastaid teisi utsitanud ja esile tõstnud inimesi, kes muidu välja ei paista. "Nii õige inimene, sädemete sädemeks," ütlesid õige mitmed täna Lihulasse sädeinimesi õnnitlema tulnud.    

Tänavu esitati tiitlile 38 kandidaati. „Kandidaadid olid väga tugevad ja valikut oli tõesti raske teha,” ütles Läänemaa arenduskeskuse (LAK) mittetulundusühingute konsultant Tiina Ojamäe.

Ojamäe lisas, et sädeinimese valimine pole mitte konkurss, kus vaadataks lõppeva aasta tegusid, vaid tegemist on inimestega, kes on aastate jooksul teisi innustanud ning tihtilugu ka mitmel alal tegutsenud ja piirkonda arendanud. „Tänavu oli sädeinimeste hulgas palju neid, kellel on põimunud tegevus mittetulundusühingus ja ettevõtluses,” selgitas ta.

Lihula vallavanem Varje Ojala Toos ütles, et kui hakkas sädeinimese tiitliga pärjatute tegemisi kokku lugema, siis osutus see raskeks, sest igaüks toimetab viies-kuues eri valdkonnas. "Võtta idee, püüda seda ellu viia ja ka vastutada tagajärgede eest – kõik see on paras julgustükk," teadis ta omast kogemusest.  

Lääne maavanema kohusetäitja Kristel Jupits leidis, et ideid on igal inimesel, aga kõik ei vaevu neid ellu viima. Sädeinimesed on aga tema sõnul need, kes ideid ellu viivad, muutes sellegaoma elu lõbusamaks ja kogukonna elu huvitavamaks, tehes sellega teene ka Läänemaale ja Eesti riigile. 

Kodukant Läänemaa juhatuse esimees Rein Kruusmaa tuletas meelde, kui oluline on inimesi märgata. "Aga teid, sädeinimesed, on lihtne märgata, sest te sädelete," lausus ta pärjatutele. Läänemaa arenduskeskuse juht Andres Huul lisas, et tegelikult peaks inimesi, kes pingutavad ka teiste eest, märkama iga päev ja neile selle eest õlale patsutama. 

Tunnustusürituse üllatuseineja Siiri Sisask soovis omalt poolt kõigile tunnustatutele, et nad lippu ikka kõrgel hoiaks. 

Läänemaa sädeinimesed 2014

Kristi Erkmann, sädemete säde – särav ja innustav inimene, kelle eestvedamisel ja utsitamisel on jõudnud pildile needki inimesed, kes muidu välja ei paistaks. Ta ei ütle kunagi „ei”. Tantsib mitmes tantsurühmas ja on olnud eestvedaja eestirootsi kultuuri propageerimisel. Tema algatusel on tantsurühm Kalurineiud endale valmistanud Vormsi rahvariided. 

Anti Nöör, Haapsalu. Tänavu kolmandat korda peetud festivali „Rannalõõts” ellukutsuja ja peakorraldaja. Kontsertide kõrval toimusid ka õpitoad, kus said huvilised kogenud lõõtspillimängijate juhendusel pilliga tutvuda või täiendada oma pillimänguoskust. Nagu sellest veel vähe oleks, teame Anti Nööri ka saatest „Kodutunne”, kus ta ehitab pliite või ahje puudust kannatavaile peredele.

Heiki Magnus, Ridala. Ta on võtnud südameasjaks tutvustada, elustada, säilitada ja mäletada Läänemaa ajaloopärandit. Tema eestvedamisel tähistatakse ajaloolisi tähtpäevi, korraldatakse näitusi ja kokkusaamisi.

Leili Jõgisoo, Ridala. Vabaharidusprojekt „Nina talu rahva kool” säras Puise ninal kogu aasta. Selle kutsuva valguse peale tulid kokku õpihimulised üle valla ja väljastpoolt valdagi. Korraldas stiilikooli, maitsetaimede ja dekoratiivköögiviljapeenarde rajamise õpetamist, sepiku ja karaski tegu, surfikoolitust, kirivöö tegemise õppepäeva ja koogikoolitust. Lähiajal tuleb küünalde tegemise õpituba, kingituse pakkimise koolitus ning MTÜde infopäev.

Alar Klaassen, Martna. Rõude külaseltsi ja Rõude muuseumi seltsingu asutajaliige. 2014. aastal võttis ta osa Rõude muuseumi käsitöömuuseumi osa väljaarendamisest. Tema suurim panus on vabatahtlikuna ekskursioonide juhtimine ja Rõude ajaloo tutvustamine.

Martin Tuulik, Kullamaa. Kullamaa jahi- ja kalameeste seltsi asutaja ja juhatuse liige. Ta on ajujahi vanem, juhendab ja õpetab noori jahimehi ning on jahimeeste peakokk – retseptide edasiandja. Koluvere külaseltsi asutajaliige.

Elvo Leppmaa, Lääne-Nigula. Kuijõe külavanem. Ta on aidanud ellu viia külaüritusi:  jaanipäev, taludepäev, laupäevakud külaplatsil ja surnuaias. Pidevalt on ta aidanud külarahvast põllutöödel masinatega, samuti talvel teede puhastamisega. Ta on aktiivne abipolitseinik. Juhib Piirsalu põllumajandusühistut.

Ülle Schönberg, Noarootsi. Tegus inimene, kes päevatöö kõrval on aastaid tegelnud Noarootsi spordielu arendamisega. Ilma temata ei toimuks Noarootsis suviseid külade mänge ega valla mitmevõistlust. 2014 oli tema õlul ka Läänemaa suvemängude pidamine. Mõtles välja uue võistlusala „noaloopimine Noarootsi moodi”. Ülle Schönberg on MTÜ Noarootsi Kultuuri- ja Spordiseltsi eestvedaja, ta korraldab mälumängusarja ja peoõhtuid Noarootsi kõrtsis.

Silja Silver, Nõva. Tegutseb mitmes kodanikuühenduses ja on ilmselt Nõva valla kõige sädelevam inimene. Korraldas Nõva kiriku taastamise – vahetatud on alustalad, kirikutorn saanud uue katuse ja sellest sügisest on uus katus kogu kirikul.

Vello Tüür, Hanila. Kõmsi lasteaia-algkooli poiste käsitööõpetaja, kes on väga hea käega joonistaja, voolija ja treial. Ta on valmistanud palju meeneid ja tarvikuid, remondib ja parandab. Õppis kandlevalmistamise kursustel pille valmistama ning õpetas seda ka oma õpilastele.

Angelika Puda, Lihula. Tegutseb mitmes Kirbla kodanikuühenduses ja segaansamblis „Ei või olla”. Ta on ideede generaator, projektide kirjutaja ja elluviija.

Ene Rand, Vormsi. Vormsi käsitööseltsi esindajana korraldas Vormsis ja Haapsalus koolitusi rahvatantsurühmale Kalurineiud Vormsi rahvariiete valmistamiseks. Vormsi rahvariiete kandmine aitab eripärast rahvakultuuri tutvustada Läänemaal ja ka kaugemal. Ta on ka Vormsi käsitööõpetaja, kes traditsiooniliste käsitöövõtete õpetamisel allhindlust ei tee. Tõeline sädeinimene, kes hindab Vormsi algupärast käsitööd ning annab seda väga innukalt ja kaasakiskuvalt, kuid rangelt täpsust nõudvalt edasi ning suudab oma kaasakiskuval moel traditsioonide vastu huvi äratada ja neid edasi kanda.