Juhtkiri: Tänapäeva elu käib projektist projektini

Ringi vaadates tundub, et elame projektipõhises maailmas – kui hästi meil läheb, oleneb sellest, kui hästi oskame projekte kirjutada ja raha küsida. Kas iga rahapaigutus ka tegelikult õigesse kohta läheb või on projektikirjutaja lihtsalt väga osav sõnameister, on projektide hindajail tihtipeale raske ette näha.

Selle aastaga lõppes esimene kuue aasta pikkune LEADERi-periood, millega Läänemaa ettevõtjaile, mittetulundusühinguile, seltsinguile ja valdadele on maaelu edendamiseks jagatud enam kui 3 miljonit eurot. Seda on rohkem kui nii mõnegi Läänemaa valla aastaeelarve.

Selle rahaga on üksjagu korda saadetud: korda on tehtud maju ja liikumisradu, ehitatud paate ja masinaid, paigaldatud viitu, kogutud pärandkultuuri, antud välja raamatuid, korraldatud koolitusi, laagreid ja üritusi; hangitud inventari, tutvustatud maakonda jm. Seda loetelu võiks veel pikalt jätkata.

Paraku on projektipõhise maailma üks häda, et kunagi ei tea, mis juhtub, kui projekt läbi saab. Kes hakkab projektirahaga ehitatud külamaja elus hoidma või liikumisrada hooldama? Kes garanteerib, et mitmekümne tuhande euro suuruse toetusega valminud ehitusprojekt kunagi ka hooneks saab või et kohaliku seltsi soetatud klaasipõletusahi ei jääks kasutult nurka vedelema?

Ilmselt ei suudeta kunagi täies ulatuses tagada, et iga projektitoetuseks makstud eurosent päris õigesse kohta läheb. Kui aga suuremgi osa toetusrahast maaelu edendab ja kohalikele tegevust ning eneseteostust annab või ettevõtjal mõne suure töö lubab teha, milleks endal raha napib, on see õigesti kulutatud raha.