Neeme Suur: Laenulõksude likvideerimine

Ma ei tea küll, et keegi läheks nalja pärast kiirlaenu võtma. See on ju teada, et kiirlaen ei ole lahendus, pigem süvendab probleeme. Ometi on ka palju hetkeajendi sunnil võetud laene. Ehk siis ikkagi ka mõtlematus, hetkeline, möödapääsmatuna tunduv vajadus, mis lahendatakse lihtsalt ja käepäraselt. Tulevik ja tagasimakse tundub olevat ju nii kaugel. Ainult et probleemid, mis laenulõksu langemisega kaasnevad, on suuremad, kui need, mis võlaorjusse sundisid, kirjutab riigikogu õiguskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Neeme Suur (pildil).

Kiirlaenude maht kasvab – viimastel aastatel lausa 30% aastas. Kõikidest tarbimislaenudest veerandi moodustavad kiirlaenud. Kiirlaenud on kordades, kui mitte sadades kordades kallimad kui tavalised laenud. Eelmise aasta alguse seisuga oli Eestis 34 706 inimest, kes on hätta jäänud kiirlaenu või tarbijakrediidi tasumisega. Sealhulgas 19 671 inimesel on üks kehtiv maksehäire, 15 035 inimesel on kaks ja rohkem kehtivat maksehäiret. Et kiirlaenuturg vajab reguleerimist, oli ilmselge.

2013. aastal vastu võetud pigem heale tavale manitsev seadusemuudatus, millega kohustati laenuandjaid hoolikamalt laenu saaja maksevõimet kontrollima, jäi ilmselgelt nõrgaks.

2014. aasta kevadel võttis uus koalitsioon oma eesmärgiks kiirlaenuturgu otsustavalt korrastada. See otsus ei tulnud vaidlusteta. Eks ikka ole arvamusi, et ettevõtlusvabadus on midagi, mida ei tohi väärata, et inimesel ongi õigus vigu teha. Kuid lõpuks, kui probleemid on nii silmnähtavad, saavad kõik aru, et liigkasuvõtmine ei ole osa ettevõtlusvabadusest ja laenulõksu langemine ei ole inimese vaba tahte väljendus. Ehk nagu seadus ütleb – laenu andja peaks ju olema teadlik laenu võtja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest, ja mitte selliseid laene andma. Kui aga hea tava ilmselgelt ei toimi, siis tuleb võtta vastu vajalikud otsused.

Koalitsiooni poolt planeeritud meetmete pakett on tõhus ja täielik. Rahandusministeeriumile tehti ülesandeks töötada välja eelnõu, mille kohaselt kehtestatakse tarbijakrediidiettevõtjatele tegevusloakohustus ja kiirlaenukontorid allutatakse finantsinspektsiooni järelevalve alla. Justiitsministeeriumit kohustati esitama eelnõud, mis piiravad laenude krediidikulukuse määra, keelavad vahekohtute kasutamise tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel ja reguleerivad laenudega seotud sissenõudmiskulu. Majandusministeerium sai ülesandeks esitada eelnõu tarbijakrediidi reklaami piiramiseks. Kõik need eelnõud on praegu riigikogu menetluses – komisjonides ja riigikogu täiskogu istungitel käib arutelu. Justiitsministeerium analüüsib võimalusi, kuidas tõhustada eraisikute võlgade ümberkujundamise menetlust, sotsiaalministeerium aga võlanõustamise teenuse kättesaadavust.

Kõik see on hädavajalik abi inimestele, aga on veel üks asi – inimeste endi teadlikkuse tõstmine. Selles on meil kõigil veel pikk maa käia

Neeme Suur, riigikogu õiguskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat