Geikristlaste kogu vastulause peapiiskop Urmas Viilma intervjuule

EELK peapiiskop Urmas Viilma ütleb 1. veebruaril 2015 Lääne Elu veebiväljaandes avaldatud intervjuus homoseksuaalse vaimuliku tagandamise kohta (oktoobris 2010), et seda tehti Geikristlaste Kogu asutamise mitte seksuaalse orientatsiooni tõttu.

„Selle põhikirjas oli taotlus, mis on kirikuseadusega vastuolus. Kui vaimulik loob organisatsiooni, mille eesmärk on muuta kiriku õpetust ja praktikat, ei saa me seda teisiti võtta kui kiriku vastu töötamisena,” ütles Viilma.

Tõenäoliselt peab Urmas Viilma kirikuseadusega vastuolus olevaks Geikristlaste Kogu põhikirja punkti 1.2, mille kohaselt on ühingu eesmärgiks „seksuaalvähemustele võrdse kohtlemise taotlemine ja võrdsete võimaluste tagamine ühiskonnas ning usulistes ühendustes”. Kas tõesti on inimõiguste ja -väärikuse eest seismine uue peapiiskopi arvates vastuolus EELK kirikuseadustega? Kui EELK põhikirja 1. peatüki paragrahv 3 nimetab kiriku eesmärkideks diakoonia- ja misjonitöö tegemise ja muul viisil kristliku usu ja armastuse levitamist, edendamist ja süvendamist, siis seksuaalvähemustesse kuuluvate (LGBT) inimeste välja arvamine nende inimeste hulgast on samuti  vastuolus kirikuseadusega.

Viilma toob ka paralleeli riigivastasusega: „Kui keegi looks organisatsiooni, mille eesmärk on Eesti riigivõimu kukutamine või demokraatliku korra muutmine, ei oleks see ka aktsepteeritav ega loomulik.” Niisugune paralleel on solvav ja näitab Geikristlaste Kogu kirikuvastase organisatsioonina, mida see kindlasti ei ole. Meil ei olnud kavas ei eelmist ega praegust peapiiskoppi ja temaga ametis olevat konsistooriumi kukutada, vastupidi, meie eesmärk on teha koostööd kirikuga, et leida parim võimalus LGBT kristlaste vaimulikuks teenimiseks. Riik on hinnanud vägagi kodanikuühiskonna organisatsioone, mis toetavad riigi arengut, ootame samasugust suhtumist ka kirikult vabaühendustesse.

Samuti on eksitav Urmas Viilma selgitus Rootsi kiriku väidetavalt poliitiliselt kallutatud otsuse kohta laulatada samasoolisi paare. Esiteks tegi Rootsi kirik abieluvõrdsust toetava otsuse üheksa aastat pärast riigikiriku staatuse lõppemist. Teiseks see, kas koguduste ja kiriku juhtorganite valimistel osalevad erakonnad oma nimekirjadega või parteilised üksikkandidaadid (nagu näeme seda mitmel pool Eestis), ei oma erilist tähtsust, sest valiku teevad kiriku liikmed. Samasooliste kooselule annavad õnnistuse paljud riigikiriku taustata luterlikud kirikud, nt Ameerika Evangeelne Luterlik Kirik ja Kanada Evangeelne Luterlik Kirik, kuhu kuuluvad mitmed välis-eesti kogudusedki, samuti õnnistavad samasoolisi paare EELK koostööpartnerid Saksamaal. Nii Eesti kui ka Rootsi kirik on kirjutanud alla Porvoo kirikutevahelise üksteise tunnustamise deklaratsioonile, mille tekst ütleb: „Tunnistame, et meie kõikides kirikutes jutlustatakse Jumala Sõna õigesti.” See võiks innustada EELK mitte hukka mõistma, vaid mõistma oma naaberkirikut ning koostööpartnereid.

Heino Nurk, Meelis Süld ja Sandra Jõgeva

Geikristlaste Kogu juhatus

Samal teemal: „Urmas Viilma: Kirik ei saa võtta enamuse eestkõneleja rolli, kui enamik ühiskonnast ei järgi kiriku põhimõtteid.”