Politseiprefekt Kaido Kõplas: Mis teeb muret Läänemaal?

Kuu Lääne prefektuuris on möödunud kiires tempos, kuid on andnud mulle päris hea ülevaate siinsete maakondade politseitööst ja iga maakonna murekohtadest. Olen külastanud kõigi maakondade eelmise aasta töötulemuste arutelusid  ja need on loonud arusaama senisest tööst ja ka koostöökogemustest. 5. veebruaril toimus arutelu Haapsalus ja sellest olid osa võtmas ka koostööpartnerid. Hea oli näha, et avaldati arvamust ja küsiti – oldi aktiivsed osalejad.

Kuritegevuse statistika on üks näitaja, mis annab hinnang maakonna turvalisusele. Eesti vaates  oli registreeritud kuritegude arv languses, nii ka Läänemaal: kui 2013. aastal registreeriti siin 583 kuritegu, siis möödunud  aastal 553.

Murettekitav on vägivallakuritegude arvu kasv: see arv on 144-lt kasvanud 178 kuriteoni. Kahjuks on see kasv tingitud eelkõige sagenenud lähisuhtevägivalla juhtumitest. Siin võib oletada, et neist juhtumitest on politseile rohkem teatama hakatud, aga kas see on ainuke põhjus, on teadmata. Selge on ka see, et kui politsei reageerib neile juhtumitele ja süüdlane saab karistada, siis see ei ole probleemi lahendus. Nende peredega on vaja tegeleda, sest ainult karistusega probleemi välja ei juuri ja on oht, et sarnased juhtumid võivad korduda. See on teema, millega saame erinevate osapoolte koostöös tegeleda: pärast karistuse määramist on teistelgi asjaomastel asutustel ja ametnikel vaja nende probleemsete peredega edasi tegeleda. Eriti aga neil puhkudel, kui vägivalla tunnistajateks, või mis veel hullem, kannatanuteks on lapsed. Vaja on tagada neile normaalne keskkond kasvamiseks ja arenemiseks. Ei ole saladus, et sageli on agressiivse käitumise mõjutajaks alkohol ja neil puhkudel tuleb jätkuvalt tegeleda ka vägivallatsejatega, et nad normaalse elu juurde tagasi aidata.  Pöördun sinikohal kõigi inimeste poole: kui märgatakse, et sugulastel, tuttavatel või naabritel on peres korduvalt lahkhelisid ja pingeid, tülisid, siis seda muret politseiga jagada. See ei ole pealekaebamine vaid hoolimine – püüame üheskoos perele abi pakkuda. Kui suudame vägivalda ennetada ja probleemi lahendamisse vajalikke spetsialiste kaasates seda peret aidata, siis on see kordades parem lahendus kui menetleda ja karistada.

Varavastased kuriteod puudutavad samuti inimesi väga vahetult ning nendegi arv on natuke kasvanud, eelkõige varguste osas. See on selline kuriteoliik, mida lõplikult välja juurida ei ole ilmselt võimalik, kuid omalt poolt annab ka üht-teist ära teha, et vargusi vähem oleks. Oma vara suhtes hoolivust üles näidata ei ole kunagi liiast. Ilmselt oleks nii mõnigi vargus vähem, kui näiteks  autodesse ei oleks ööseks või nähtavale kohale jäetud väärtuslikke esemeid, kui kõik jalgrattad oleks ka trepikodades lukustatud olnud jne. Hoolivust näitame üles ka sellega, kui trepikojas võõrast inimest märgates temalt küsida, et kuhu ja kelle juurde ta läheb – ainuüksi selline käitumine võib nii mõnegi halbade kavatsustega inimese minema peletada. Naabruskonnas kahtlast tegevust märgates on mõistlik sellest politseile teda anda.

Kuritegusid on Läänemaal toime pandud, kuid ka märkimisväärselt palju avastatud – avastamise protsent üle 70 on tulemus, mida teistel maakondadel ette näidata ei ole. Eks siinse politseijaoskonna tulemuslik töö on tunnustamist leidnud ka Andrei Taratuhini näol, keda sel aastal tunnustab teenetmärgiga Vabariigi President.

Liiklusealaste süütegude arv teeb ilmselt ka paljusid murelikuks, kuid eks selle arvu kasvu taga võib näha ka politsei head tööd – sellele on rohkem tähelepanu pööratud kui varem. Rahuloluks aga põhjust ei ole, sest nii liiklusõnnetuste arv kui ka neis vigastada saanud inimeste arv on kasvanud. Mõistetav peaks seejuures olema, et ainult politseilise järelevalvega muutust ei saavuta – vaja on inimeste hoiakute ja käitumisharjumuste muutumist ning üldise liikluskultuuri paranemist.

Narkokuritegudest politseile naljalt teatama ei tulda ja kui statistikas näitab arv kasvutrendi, siis on see tunnistus sellest, et politsei on jõudnud selle teemaga rohkem tegeleda, teinud head tööd. Naiivne oleks loota, et kui statistika tabelites nende ridade peal ilutseks null, siis probleemi ei ole ja narkoaineid maakonnas ei levitata.

Läänemaa geograafilise paiknemise tõttu on siinsetel inimestel kõrged ootused merepäästevõimekuse osas. Kinnitan, et kordoni nimetuse kadumine meie struktuuris ei ole seda vähendanud. Kohati võib küll tunduda, et kohanemine muutunud oludega käib üle kivide ja kändude, kuid tublid oma ala spetsialistid ei ole kuskile kadunud. Jõudumööda püüame ka korrakaitselise taustaga ametnikele, kel valmisolek ja tahe sellel alal kaasa lüüa, ka vastavat väljaõpet pakkuda.

Turvatunne ei olene ainult politseist – see on paljude osapoolte ühiste jõupingutuste tulemus. Loodame selles osas kõigi Läänemaa inimeste toetusele ning teeme üheskoos kõik selleks, et halbu asju juhtuks maakonnas järjest vähem.

Kaido Kõplas

Lääne prefekt