Juhtkiri: Piinlik lugu

Haapsalu linnavalitsus paistis juba teist korda silma sellega, et ei saanud hakkama ametliku asjaajamisega. Eelmisel korral läks meelest ära, et Vikerkaare lasteaia hankest tuleb ka rahastajaid teavitada, nüüd unustati vastata majandusministeeriumi kirjale ning öelda, et linnavalitsus tahab saada raha Tamme tänava – Tallinna maantee ristmiku remondiks.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles põhjendas juhtunut inimliku eksitusega. Ta viitas isegi Murphy seadusele: „Nagu ütleb Murphy seadus: Kui midagi saab untsu minna, siis ta ka läheb!” Linnapea kirja lugedes jääb vägisi mulje, et ta ei tahagi parlameni kandideerida. Magusamat võimalust valimiskampaania ajal linnapead rünnata ja tema asjatundmatusele osutada on raske tahta. Sotsist riigikogulane Neeme Suur seda kohe kasutaski, märkides, et Tamme tänava ja Tallinna maantee projekti on ette valmistatud pikka aega ja nüüd jääb see venima linnaametnike asjatundmatuse pärast.

Kui kellelgi läheb midagi halvasti, ei ole ilus osatada. Me kõik unustame vahel. Kirjad lähevad rämpsposti. Ometi peaks linnavalitsus toimiva meeskonnana ju olema korraldatud nii, et kui ühel ametnikul ununeb, siis on teine, kes aitab eksimuse parandada. Ilmselt ei ole linnavalitsuse töökorraldus küllalt ladus, kui juba teist korda toob inimlik eksimus kaasa ehitustööde edasilükkumise.

Kui sellesarnaseid juhtumeid veel meenutada, oli ka Haapsalu loomade varjupaiga leping kadunud. Linnavalitsuse kinnitusel ununes see ametnikul sahtli nurka. Nikolai kooli eelarvega juhtunu on vaid üks kurb sündmus selles reas. Mäletatavasti unustati mullu talvel lisaeelarvet tehes, et kooliõpetajate palgaks kulub mõnevõrra suurem summa. Või vähemalt selline oli ametlik põhjendus.

Kõik need näited kokku moodustavad ühe piinliku rea, mis osutab asjatundmatusele ja saamatusele. Kindlalt edasi ikka nii ei lähe.