Juhtkiri: Palju halvemaks enam minna ei saa

Läinud reedel kell 14 esitasid Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud umbusaldusavalduse Haapsalu linnapeale ja Martna vallavanemale. Kas see oli juhuslik kokkusattumus või IRLi meeleheitlik püüd oma kuvandit päästa? Haapsalus on põhjust tegevvõimu küllalt umbusaldada, ent kuidas on lood Martnas?

Et Martnas pole kõik nii üksmeelne, paistis välja juba pärast 2013. aasta valimisi, kui volikogus tahtsid juhikohta nii Arvo Ninn kui ka Hardi Rehkalt. Mõlemad on ammused poliitikud ja juhtinud aastaid Martna valda.

Kogemused ei jookse külge mööda maha, aga liiga kauaks ühele toolile istuma jäädes on oht muganduda. Vallavanem on öelnud, et mis Martna vallal viga, kõik on olemas: kool, lasteaed, kauplus, kirik. Et tondilossina tühjalt seisvad kortermajad on saanud Martna „visiitkaardiks”, võimulolijad rääkida ei taha. Needki näitavad „stabiilsust”.

Vallavõim on mitu korda näidanud, et ei taha muudatusi. Olgu näiteks kas või mitu teostamata jäänud ühinemiskatset. Viimaste kohalike valimiste ajal tehti isegi rahvaküsitlus, kas ühineda Ridalaga. Ühinemise poolt oli 147 ja vastu 101, aga ühinemisest asja ei saanud.

Praeguses nadis seisus pidanuks nii kogenud poliitikud nagu Rehkalt ja Aavik ette nägema võimalust, et hääled võivad viiki jääda, ühe voliniku haigus oli ju ammu teada. Ometi ei võetud midagi ette, et lõhet ületada. Võimulolijale võib tunduda, et opositsioon ajab kiusu ega tea midagi, aga sellist ülbet üleolekut võib endale lubada Haapsalu koalitsioon. Martna habras tasakaal sunnib koostööle.

Opositsioon käitus inetult, kui kasutas koalitsioonile koha kättenäitamiseks ära ühe kolleegi haigust ja seadis valla halba valgusse. Ometi võib sellest veel tulu tõusta, kui uued inimesed volikokku tulevad ja asjadele uue pilguga vaatavad.