Juhtkiri: Paigalseisulinna valikud

Haapsalu Linnahoolduse juhi kohale kandideeris 11 inimest. Nõukogu sõelale jäi kolm. Kaks meest neist on ennast mujal üles töötanud: Mait Õunpuu on Haapsalust pärit ehitusettevõtja, kes tahaks kodulinna tagasi tulla, ja samal põhjusel kandideerinud Urmas Koppe töötab Nordeconis. Kolmas on kohapeal teada-tuntud inimene, pealegi sobivast erakonnast, Reformierakonnast. On volikogu kauane liige ja kommunaalkomisjoni esimees.

Nõukogu esimees Jaanus Karilaid ja nõukogu liige aselinnapea Peeter Vikman märkisid, et Lõps sai selle koha, sest küsis kolmikust kõige vähem palka. Karilaid mainis veel, et Lõps on volikogu kõige distsiplineeritum liige.

Kui linnaelus juhtiva rolliga inimesed – ka nõukogu kolmas liige, Siim Saareväli, kuulub Reformierakonda ning on volikogu eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees – esitavad linna allasutuse juhile nii tagasihoidlikke nõudmisi, teeb see häbi linnale ja linnavalitsejaile.

Paar tuhat eurot bruto, nagu saab Haapsalu Linnamajanduse ASi juhataja Koit Vare, pole Haapsalu-suguses väikelinnas sugugi peenraha. Kui nõukogu pidanuks palgaläbirääkimisi kahe teise mehega, võib-olla oleksid nemad ka mõnisada eurot vähemaga leppinud.

Aselinnapea ütles Haapsalu Linnahoolduse juhi kohta, et tema peaks olema selline, kes vajadusel ka ise traktorirooli istub. Lõps võib tõesti säärane juht olla, aga kas see on peamine? Pigem näitab selline asi, et juht ei tule oma tööga toime. Haapsalu Linnahooldus ei ole sugugi tähtsusetu asutus. Selle tööst oleneb linna heakord ja väljanägemine.

Alo Lõpsi valimine näitab, et Haapsalu linnajuhid ei tahagi muudatusi, et linna arengus hakkaksid kaasa rääkima mujalt tulnud inimesed, kel võiks olla uusi värskeid ideid ja kes pole siinse poliitilise eliidiga sada puuda soola ära söönud. Selline kapseldumine on olnud iseloomulik pigem pisikestele metsatagustele omavalitsustele. Nüüd siis ka Haapsalule.