Haldusreform võib tuua turismimaksu

Riigihalduse minister Arto Aasa sõnul lubaks Eesti maksusüsteem omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks kahte maksu — turismimaks ja ummikumaks. Foto Arvo Tarmula

Eile Haapsalut külastanud riigihalduse minister Arto Aas ütles kohtumisel Läänemaa vallajuhtidega, et omavalitsuste finantsautonoomia suurendamisel võib üheks võimaluseks saada turismimaks.

Aas ütles Lääne Elule, et tegemist pole sugugi uue ideega – selle mõtte käisid aastaid tagasi välja piirkonnad, kus käib just eriti suvehooajal palju turiste ja toimub suurüritusi, kuhu tullakse kokku üle kogu Eesti, kuid omavalitsused sellest otsest kasu ei saa. Kui maks seadustatakse, võib omavalitsus valida, kas kehtestada seda või mitte.

„Minu teada pärinevad selle idee juured Kuressaarest. Mõte on selles, et kohalikel omavalitsustel võiks olla rohkem rahalisi vahendeid ja selliseid tööriistu, mille kasutamise üle nad saavad ise otsustada. Mõlgutades mõtteid selle üle, millised on Eesti maksusüsteemi võimalused, on välja pakutud kaks  varianti – ummikumaks ja turismimaks. Ummikumaks puudutaks tõenäoliselt ainult Tallinna, sest mujal seda probleemi ei ole. Turismimaks aitaks aga mitmeid omavalitsusi,” rääkis Aas.

Eesti poleks esimene riik, kus kehtib turismimaks. Minister Aas toonitas, et kui Eesti kontekstis sellest rääkida, peab see maks kindlasti olema hoolega mõõdetud summa, et see mingil juhul ei tekitaks hinnatõrget – lisapinge hotellidele on viimane asi, mida neil vaja oleks.

„Ma arvan, et ettevõtjad ei oleks ka väga kurjad, kui neil oleks kindlustunne, et omavalitsused ei kasuta seda võimalust kurjasti ja on mõistlikud ning see raha tuleb sektorisse tagasi. Kui see raha aitab linnas vaatamisväärsusi korda teha ja üldilmet paranada, et turiste ligi meelitada, siis läheks see ju õigesse kohta,” arutles Aas.

Reformierakondlasest minister tunnistas, et üheks komistuskiviks selle maksu kehtestamisel võivad  saada poliitilised tõmbetuuled Toompea ja Tallinna vahel. „Tallinnal on kombeks selliste asjadega vint üle keerata. Me võime ju tahta luua häid võimalusi Haapsalule, Kuressaarele, Pärnule, aga siis kerkib küsimus – mida Tallinn teeb? Ja kas Tallinna linnale tahetakse sellist lisaraha võimalust avada?” pihtis Aas, viidates varasematele tööõnnetustele müügimaksu ja paadimaksuga, mis Tallinna käes untsu läksid.

Kui suur Eesti omavalitsuste huvi võimaliku uue maksu vastu on, pole veel teada, aga Aasa hinnangul peaks huvi olema eelkõige saartel, Läänemaal, Haapsalul ja Pärnul. Seal, kus turistide arv väiksem, ei tasu selle süsteemi administreerimine ennast ehk äragi.

Aas rõhutas, et otsustatud pole midagi, õieti pole seda võimalust veel põhjalikult arutatudki, sest esimeses järjekorras tuleb haldusreformi raames tegelda tunduvalt põletavamate küsimustega. „Sellest, kas turismimaks tuleb või mitte, on tõesti veel liiga vara rääkida, aga kui me seda teeme, siis tuleb teha hästi,” rõhutas Aas.

Täismahus artiklit loe tänasest Lääne Elu paberlehest