Juhtkiri: Haldusreformi poliitiline risk

Haldusreformi ettevalmistamisel on kaalutud mitmeid riske, kuid jäetud peaaegu tähelepanuta poliitiline risk. Omavalitsuste vabatahtliku liitumise takistuseks võivad olla ka vallavanemate või linnapeade poliitilised vastuolud. See takistab koostööd ja tulevase haldusjaotuse kujundamist.

Pole saladus, et Haapsalus on võimu kindlustanud Reformierakond, kellele konkurente ei paista olevat. Kui Haapsalu liitub Ridala ja sealt edasi ka näiteks Lääne-Nigula ja Martnaga, võib olla üsna kindel, et tulevase ühendomavalitsuse vallavanema tool kuulub Reformierakonna karismaatilisele kohalikule liidrile. Nii pole imeks panna, et vallad, kellele ei ole sümpaatne Haapsalu valitsemise stiil ja poliitilised kombed, ei taha linnaga liituda.

Ridala ja Haapsalu liitumine oleks Läänemaa kaarti vaadates mõistlik lahendus, sest Uuemõisa ja Paralepa alevike piir linnaga on kõigest administratiivne. Elu on sulandanud kolm asulat juba aastaid tagasi üheks, mistõttu oleks loogiline, et ka administratiivselt valitsetaks neid koos.

Aga siin tulevadki mängu erinevad valitsemiskultuurid ja väärtushinnangud. Haapsalu on juba aastate eest erastanud kõik, mis vähegi väärtuslik, et kulutada teenitud raha turismiobjektide arendamisse. Ridala omab kaugkütte munitsipaalfirmat. Ridala on valmis panustama suurelt oma põhikooli ehitusse. Ka Haapsalu oleks selleks ehk mõtteis valmis, kuid majanduslikult pole see enam võimalik.

Nii et haldusreformiga kaasnevate plusside juures on kahjuks risk, et liitumise tagajärjel saab jõudu juurde poliitiline kultuur ja arusaam, mis ei pruugi olla kõige mõistlikum kohaliku elu edendamisel. Turismiäri eelisarendamine kõikide teiste eluvaldkondade arvel ei anna kahjuks head tulemust.