Lääne-Nigula teeb neljale vallale ettepaneku

Lääne–Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Foto: Arvo Tarmula

Otsus alustada nelja vallaga ühinemisläbirääkimisi on Lääne-Nigula volikogu homse istungi päevakorras.

Lääne-Nigula on otsustanud teha ettepaneku ühinemisläbirääkimisi alustada kõikidele piirinaabritele peale Ridala ehk siis Noarootsi, Nõva, Martna ja Kullamaa vallale. Ühtekokku moodustuks üle 7000 elanikuga maaomavalitsus, mida juhitaks võrgustikupõhiselt. Vallas oleks üle saja küla ja puuduks üks suur keskus.

Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul on ainult Lääne-Nigulal võimekust ümberkaudseid valdu koondada.

„Ükski teine kõiki viit koondada ei saa, sest pole ühist piiri. Kui 5000 elanikku on nõutud suurus, siis nemad üksi seda kokku ei saa,” ütles Lõhmus. Ka Lääne-Nigulas elab alla 5000 inimese.

Ridalale jäetakse ettepanek tegemata, sest Ridala on alustamas ühinemisläbirääkimisi Haapsalu linnaga. „Kui Ridala räägib läbi Haapsaluga, ei ole õige hakata teiselt poolt urgitsema,” ütles Lõhmus. „Eeldame, et Ridala peab ise otsustama, kummale poole ta tahab jääda, ja näitab siis ise ka initsiatiivi.”

Nõva vallale on teinud ettepaneku läbi rääkida Harjumaa Padise vald, ja kaasanud Vasalemma valla, kuid Lõhmus leiab, et Nõva on ikkagi Läänemaa osa. Nõva Variku otsa lapsed käivad koolis ja lasteaias Orul ja Linnamäel.

„See kooslus, mis Harjumaa poole võiks tekkida, ei anna 5000 elanikku välja, nii et see pole elujõuline,” ütles Lõhmus.

Lõhmusele teadaolevalt on ettevalmistamisel seaduseelnõu, mis kahekordistab ühinemistoetuse neile omavalitsustele, kus on pärast ühinemist vähemalt 5000 elanikku. Kui see tõepoolest nii läheb, on viie valla ühinemistoetus 1,6 miljonit eurot. Lääne-Nigula on võrdluseks välja arvutanud ka teisi võimalikke kooslusi. Kui ühineksid Lääne-Nigula, Nõva ja Noarootsi vald, oleks ühinemistoetus veidi üle miljoni euro. Kui ühineksid Nõva ja Lääne-Nigula, oleks ühinemistoetus  633 000 eurot. „Ega raha ole kõige tähtsam, aga arvutama peab ikka,” ütles Lõhmus.

Lõhmus ei salanud, et kahekordistatud toetus aitaks Lääne-Nigulat, kes peab  põhikooli ehituseks laenu võtma. Lõhmuse sõnul saaks vald sellega hakkama ka üksi, aga nii mõnigi muu asi jääks ootele ja võetav laen oleks suurem. „Kui peaks üksi tegema, läheks laenukoormus 50 protsendi kanti,” märkis Lõhmus.

Ka loodab Lääne-Nigula saada riigilt kogu ühinemisprotsessi nõustava konsultandi. Ehku peale konsultante enam ei anta, aluseks on valdade otsus läbi rääkida, ütles Lõhmus.

Lõhmus ise juba nõustab kaht liitumisläbirääkimisi alustanud omavalitsuste rühma: Vändra alevit, Vändra valda ja Tootsi valda Pärnumaal ning Lihula, Hanila, Koonga ja Varbla valda Lõuna-Läänemaal ja Põhja-Pärnumaal. Lääne-Nigulat ta ise siiski nõustada ei taha. „Põhitöö tahab teha ja ausam on, kui nõustaja tuleb väljast,” ütles ta.

Ridala vallavolikogu esimees Toomas Vallimäe, kes on varem pooldanud pigem Lääne-Nigulaga liitumist, ütles, et kaheksat häält selleks enam volikogus kokku ei saa. „Nii et meile on jäänud ainult üks variant: Haapsalu,” nentis Vallimäe.

Haapsalule on ettepanek läbirääkimisi alustada tehtud ja novembri volikogus otsustab linn, kas võtab selle vastu või mitte. „Sisetunne ütleb, et Haapsalu on nõus,” ütles Vallimäe.

Nõva volikogu otsustab novembri istungil, kas rääkida läbi Harjumaa või Läänemaa naabritega. „Mida rohkem pruute, seda meeldivam,” ütles Nõva vallavanem Deiw Rahumägi.

Rahumäe sõnul on aga otsus, kummale poole ühineda, põhimõtteline. „Maakonna säilitaks kolm suurt valda: linn ja kaks maavalda,” ütles Rahumägi. „Küsimus on selles, kas maakonna tasandil üritatakse protsesse suunata või läheb kõik isevoolu teed.” Rahumäe sõnul võib „eest ära joosta alumine pool” ehk Lõuna-Läänemaa, ka oleks põhimõtteliselt võimalik, et Nõva ülemine pool läheb Harjumaa ja alumine Läänemaa poole.

„Kui võtta pragmaatiliselt, peaks nii tegemagi, kui aga emotsionaalselt, peaks Nõva jääma Läänemaa osaks,” ütles Rahumägi. „2017. aastaks peaks ka Nõva–Variku asfalttee valmis saama, nii et pole probleemi Haapsalus käia asju ajamas.”

Kullamaa vallavolikogu on juba mõne aja eest vastu võtnud otsuse, et jätkatakse üksi. Sellele vaatamata ütles Kullamaa vallavanem Jüri Ott, et alati on mõtet läbi rääkida.

„Me ei ütle, et ei lase kedagi üle valla piiri, ühinemisest aga peaksid võitma kõik. Ei saa olla nii, et üks võidab ja teine kaotab. Valitsuse survet me ei tunneta, aga oleme rõõmsad, kui keegi meid kosida tahab,” ütles Ott eile.

Ott tuletas taas meelde oma kunagist Suur-Läänemaa ideed. Oti Suur-Läänemaa liidaks praegusele Läänemaale Vigala, Märjamaa ja Hiiumaa.

Ka Martna vallavanem Tiiu Aavik nentis, et läbi rääkida on mõistlik kõikidega. Martnal on vormilt pooleli läbirääkimised Ridala vallaga, tegelikult pole neid aga alustatud. „Kahtlemata oleme Ridala silmis vähem atraktiivsed kui Haapsalu. Kui Ridala ja Haapsalu kuhugimaale jõuavad, siis miks peaks Haapsalu olema huvitatud Martnast,” arutles Aavik.

Aavik ütles, et Lihula poole ühinemisest võiks olla huvitatud kolm Martna lõunapoolset küla: Kasari, Laiküla ja Keskküla, kus elab kokku 87 inimest.

„Peaks nagu otsustama, kuhu liituda, aga kuidas otsustada, kui kriteeriumid pole teada. Kui kriteeriumid on ükskord teada, siis on juba liiga kiire, et näiteks valda tükeldama hakata,” arutles Aavik.

Noarootsi volikogu esimees Margus Laidmets ütles eile pärast lõunat, et sai ettepaneku tegemisest teada mõned minutid tagasi ega oska seetõttu nii värsket asja kommenteerida.