Haapsalu koolid tahavad kasutusele võtta koolivormi

Haapsalu linna algkoolis tahetakse kasutusele võtta sinist värvi koolivorm, kuhu tikitakse kooli pardikujutisega logo. Foto Arvo Tarmula

Haapsalu põhikoolis ja linna algkoolis käib arutelu koolivormi kasutuselevõtu üle, mõlema kooli hoolekogud on vormile jah-sõna öelnud.

Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni sõnul pole koolivormi teema uus – vanematekogus arutati seda juba eelmisel õppeaastal, kuid siis jäi asi soiku. Nüüd võtsid just lapsevanemad vormi-teema uuesti üles.

„Sada protsenti pole otsust teinud, praegu kuulame maad,” ütles Mahoni koolivormi kasutuselevõtu kohta. Ta lisas, et kindlasti ei juhtu see sel õppeaastal.

Põhikoolis on õpilaste seas välja kuulutatud loominguline konkurss, kus iga soovija saab 21. detsembriks esitada oma ettekujutuse vormist. Kooli poolt on välja pakutud pihikseelik, vest, kardigan või kampsuni nööpide ja lukuga variant. 

Samal ajal on koolivormi teema arutusel ka Haapsalu linna algkoolis. Seal käib vanemate seas küsitlus koolivormi poolt või vastu. Kolmapäeval demonstreeriti õpilastele sinist kooli logoga koolivormiseelikut, vesti ja kardigani. „Laste poolt oli positiivne vastuvõtt,” ütles algkooli direktor Malle Õiglas.

Algkoolil on juba aastaid olnud oma kooli logoga tekkel, kuid Õiglase sõnul tellitakse seda aasta-aastalt järjest vähem. „Vanemad on öelnud, et nad telliksid hea meelega, aga müts on ebapraktiline, sest seda saab kanda vaid lühikest aega,” sõnas Õiglas. Ta lisas, et koolimütsi ebapraktilisus on ka üks põhjus, miks on nüüd koolivormi teema juurde jõutud.

Nii Mahoni kui ka Õiglas on arvamusel, et ühtne vorm suurendaks õpilastes oma kooli ja ühtsuse tunnet. „Arvan, et ka võrdsustunnet, sest poleks seda, et vaata, mis tal on ja mul ei ole, ” lisas Õiglas. 

Ometi tõdevad mõlemad direktorid, et ühtsel koolivormil on ka miinuseid. Suurim miinus on hind.

Nii põhi- kui ka algkoolis on kõne all koolivormide tootmisele spetsialiseerinud firma Norrissoni pakutavad vormivariandid. Neid kasutab sadakond Eesti kooli. Ühe vormielemendi hind jääb 20–30 euro vahele. 

Anne Mahoni sõnul võib juhtuda, et just hinna tõttu ei saa teha koolivormi kandmist kohustuslikuks, sest mõnele perele võib selle soetamine käia üle jõu. Eriti kui koolis käib perest mitu last. 

Ka Malle Õiglas ütles, et algkoolis on koolivormi kandmine esimesel aastal „positiivselt soovituslik”. „Tulevikus aga näeksin, et ühe vormielemendi – vesti, seeliku või kardigani – kandmine oleks kohustuslik,” lisas ta.

Kui Haapsalu koolid alles arutlevad koolivormi üle, siis Kullamaa keskkool on praegu ainus Läänemaa kool, kus on koolivorm kasutusel: roheline valla logoga vest.

Kullamaa keskkooli direktori Meelis Välise sõnul võtsid nad koolivormi kasutusele eelmisel õppeaastal ja algatus tuli lapsevanemailt. 

Vormi on koolis juurutatud järk-järgult alates esimesest klassist. Esimestes klassides on koolivestid kõigil õpilastel ja iga aastaga on üha rohkem kasutanud koolivormi tellimise võimalust ka vanemate klasside õpilased.

Esimesel aastal pidid 1. klassi laste vanemad koolivestide eest ise maksma, kuid sellele vaatamata tellisid vesti kõik vanemad. Sel õppeaastal leidis Kullamaa vald võimaluse 1. klassi astunute vestid kinni maksta.

Välise sõnul kannavad õpilased koolivormi päris hoolega. „Eks vest taha hooldamist ja sellepärast näeb vahel teist värvi ka, aga üldiselt käivad nad ikka koolivestiga,” ütles ta. 

Välise hinnangul toonitab ühtne vormielement oma kooli tunnet ja paneb õpilasi tunnetama, et ollakse kogukonna liige. „Miinus on, et kui õpilased täiesti vormi panna, leidub alati peresid, kellel pole võimalust seda osta. Sellepärast pole me tahtnud sundi rakendada,” lisas Välis.