Läänemaa kõige madalama haridustasemega inimesed elavad Lihulas, Kullamaal ja Martnas

Lihula. ARVO TARMULA

Statistikaameti ülevaatest selgub, et Läänemaa kõige madalama haridustasemega omavalitsused on Lihula, Martna ja Kullamaa.

Statistikaamet jagas Eesti omavalitsused rahvastiku haridustaseme järgi nelja klastrisse. Kõige madalama haridustasemega klastrisse jäi 2011. aasta andmete järgi 36 omavalitsust, neist kolm Läänemaal.

Lääne-Nigula ja Hanila vald kuuluvad selle järgi kolmandasse klastrisse koos enamiku Eesti omavalitsustega.

Haapsalu, Ridala, Noarootsi, Vormsi ja Nõva on aga teises klastris.

Uuringu autor Siim Krusell kirjutab, et mida kõrgem on inimeste haridustase, seda suurem on omavalitsuse konkurentsivõime. Hea haridustasemega piirkonnas on rohkem kõrge lisandväärtusega ettevõtteid ja seega ka suuremad palgad.

Krusell märgib, et esimesse klastrisse kuuluvad Tallinn ja Tartu koos lähiümbrusega ning Narva ja Sillamäe. Esimene ehk kõrgeim klaster tähendab seda, et   külllatki hea haridusega inimesi elab rohkelt selles omavalitsuses. Krusell analüüsi järgi pole ka teise klastrisse kuuluvail omavalitsustel põhjust muretseda rahva haridustaseme pärast. Kolmandas, kõige arvukamas klastris elavad keskmise haridustasemega inimesed.

Kõige madalama haridustasemega omavalitsused on Lääne ja Saare maakonnas, aga ka Peipsi ääres, Põltsamaa ja Paide lähedal.

Eesti piirkondliku arengu ülevaates leiduva omavalitsuste üldarvestuses liigituvad Lihula, Kullamaa ja Martna samuti probleemsete omavalitsuste hulka. Statistikaamet liigitab need kolm Läänemaa valda nende hulka, mille majanduslik toimetulek on probleemne. Samas grupis on 96 Eesti omavalitsust.

Kõige edukamaks liigitab statistikaamet Vormsi ja Noarootsi valla. Nemad kuuluvad koos 35 omavalitsusega kõige kõrgemasse gruppi. Keskmiselt edukad on Läänemaa ülejäänud omavalitsused.

Statistikaameti ülevaadet saab tellida või alla laadida siit.