Andres Ammas: heast elust lolliks läinud

See ammune väljend meenus mulle riigikogu Eesti-Saksa sõprusrühma delegatsiooniga Saksamaad külastades. Meie soovil arutasime päris palju pagulastega seonduvat, külastasime vastuvõtukeskusi ja ajutisi majutuspaiku nii Berliinis kui ka Baieri väikelinnas Neumarktis ja nn üleminekuklassi kohalikus koolis, kus õpetatakse saksa keelt tasemeni, mis võimaldab tavalises klassis õpinguid jätkata.

Loomulikult ei kavatse ma solvata ei meie võõrustajaid ega miljoneid sakslasi, kes on avanud põgenikele oma südamed ja riigi rahakotirauad. Täpsem on  meie vaatevinklist naiivsena paistvat käitumist nimetada sakslaste endi populaarse iroonilise väljendiga Gutmensch (Heainimene).

Mitu asja sai selgemaks. Esiteks, et Saksamaa valmisolekul põgenikke vastu võtta ei näi olevat piire. Ükskõik kelle käest ja millises sõnastuses sai küsitud, kus on Saksamaa vastuvõtuvõime lagi – keegi ei võtnud omaks isegi mõtet, et kusagil siiski võiks olla piir. Saksamaa jaksab lõputult. Oleme jaksanud viimase 40-50 aasta jooksul sulatada oma riiki kõigepealt majanduspõgenikud Lõuna-Euroopast, siis türklased, siis sõjapõgenikud Balkanilt – suudame ka nüüd integreerida need mõned miljonid pagulased, arvavad saksa poliitikud ja ametliku statistika põhjal pea 90% sakslastest.

Euroopa partneritelt ei nõuta pagulaste ümberjaotamist mitte sellepärast, et Saksamaa sisuliselt abi vajaks, vaid solidaarsuse ja õigluse nimel. Korralagedust, kus näiteks osa maakondi Saksamaal on pagulasi vastu võtnud ja osa mitte, sakslane ei kannata.

Vastuhääli lõputule tolerantsile põgenike suhtes kostub põhiliselt ettevõtjate ringist, nagu viimases Eesti Ekspressis vahendatud finantstegelase Mario Ohoveni kõnes Saksa kesk- ja väikeettevõtjate aastakoosolekul. Aga Saksamaa majandusel läheb hästi, eelarve laekumised on suures plussis, raha jätkub.

Liidukantsler oleks valmis Türgi olukorra kergendamiseks sealsetest põgenikelaagritest pagulasi juurdegi transportima, aga sellele plaanile on tema Euroopa kolleegid siiski seni vastu seisnud.

Üks eesti ajakirjanik usutles hiljuti Eesti suursaadikut Saksamaal: no millal siis Merkel kukub? Ei lahku Merkel võimult enne, kui ta seda mingil põhjusel ise tahab. Arvestatavat opositsiooni Bundestagis pole. Merkeli enda parteist CDU-st on mõned piiksatused kostunud, aga suurem osa kristlikest demokraatidest saab vägagi hästi aru, et istuvad oma soojadel kohtadel ainult tänu Merkeli karismale ja otsustavusele.Bundestagis kohapeal kuulata ja vaadata Merkeli kõnet – aplodeerisid isegi opositsionäärid.

Heal järjel sakslastel on tahtmist pagulastega tegelda ja ilmselt ka küllalt aega – miks mitte siis elu sisukamaks muuta? Berliini linnamisjoni kommunikatsioonijuht ütles suurtesse kilehallidesse sisse seatud 250 elanikuga ajutist majutuspaika tutvustades, et neil on 12 palgalist töötajat ja 1000 vabatahtlikku. Jah, te lugesite nulle õigesti! Lapspõgenikega mängivaid Berliini teismelisi nägime oma silmaga.

Berliini välja jõudnud pagulased elasid samasugustes tingimustes nagu nende saatusekaaslased Baieri väikelinnas – kuuekaupa kahekordsetel naridel palakatega eraldatud boksides. Aga kui Berliinis oli tajutav kirikuinimestest vastuvõtjate hingesoojus, siis väikelinnas tundus domineerivat ametnike asjalik külmus. Finantseerimise puudulikkuse üle ei kurdetud kummalgi pool – raha tuleb ju liidumaalt, mitte kohalikust eelarvest.

Ja kurta pole põhjust ka asüülitaotlejatel. 212-330 euro (väikelapsest perepeani) suurusele otsesele toetusele lisandub hulk kaudseid (sisseseadmiskulud, mööbel, elekter, arstiabikulud, 40 eurot taskuraha jm), nii et meie arvestuste kohaselt jagub toetust vähemalt 600 eurot ühe pagulaspere liikme kohta. Ajutises ööbimispaigas olijad saavad kaetud ja toidetud ning vastuvõtjate sõnul 100-200 eurot taskuraha. Kui keegi kusagil tahab pagulastele maksta midagi vähem kui oma inimestele, sekkub Saksa konstitutsioonikohus, selgitasid ametnikud. Ei maksa üritadagi.

Eesti parlamendiliikmete kõhklustest, kas sellises suurusjärgus toetusi maksta ikka on mõistlik, ei saadud aru. Märkusele, et 350 eurot saav pensionär võib kurjaks saada, kui Eestisse saabujatele sama heldelt raha laotada, reageeriti siiski viisaka noogutusega.