Katrin Talihärm: miks me ei taha rikkaks saada?

Ehkki tänapäeval on paberraha osakaal vähenenud, mäletab suurem osa inimesi aega, mil pea kõik ostud sai tehtud just sularahaga. Ka on ajas märkimisväärselt muutunud meie ostuharjumused – ennekõike noorema põlvkonna jaoks on e-kaubandusest saanud uus kulutulena leviv normaalsus. Paraku kaasnevad selliste muutustega ka riskid, sest rahatarkus pole ühiskonna üldise arenguga sammu suutnud pidada, kirjutab Eesti Pangaliidu juhataja Katrin Talihärm (pildil).

Olulisi rahaasjadega seotud otsuseid ei tehta ammu enam ainult pangas. Kõikvõimalikud finantskohustused ja nendega seonduv nagu näiteks lepingud, laenud, krediitkaardid, järelmaksud saadavad meid igapäevastes tegemistes ja kõnetavad järjest nooremaid. Oskus rahaasju planeerida, mõista finantsteenuseid ning teha arukaid otsuseid on universaalsed teadmised, mis on vajalikud kaasaja finantsteenuste džunglis ellujäämiseks. Eesmärk peaks olema mõista, kuidas mitte langeda võlgadesse, vaid kasvatada teadlikult hoopis oma pikaajalist heaolu.

Uuringufirma Saar Poll poolt läbi viidud “Finantsalase kirjaoskuse uuring Eesti elanike seas” näitas, et viie aastaga on oma rahaasju üldse mitte planeerivate inimeste hulk jäänud samaks. Igal neljandal inimesel on aasta jooksul tulnud ette olukord, kus sisstulek ei kata ära elamiskulusid.

Küsimus ei ole mitte niivõrd selles, kumb pakub rohkem rahuldust, kas säästmine või kulutamine, vaid soovis end harida. Ka miinimumpalga juures on võimalik säästa või teha tarku valikuid, et sissetulekuid suurendada ja väljaminekuid vähendada. Kõige kasumlikum investeering, mida keegi võiks üldse kunagi teha, on investeering iseenda tarkusesse.

Rikkaks saamine (finants)teadmistelt on väga otseselt seotud ka rahalise jõukusega. See on alguspunkt igasuguse rikkuse kasvatamiseks. Nurgakivi sellele, mida ei saa ka keegi kelleltki kunagi ära võtta. See on lihtne võimalus suurendada oma teenimisvõimalusi, elukvaliteeti ja kindlustunnet tuleviku ees.

Miks siis inimesed ikkagi seda rikkaks saamise võluvõtit ei kasuta? Miks ei astuta samme, et viia oma rahatarkus uuele tasemele?

Seni pole leitud ühtegi muud mõjuvamat vabandust, kui sellega kaasnev aja- ja energiakulu. Kahjuks ei suuda inimesed mõelda ratsionaalselt ja teha valikut: kas edasise kindlustunde nimel kohe veidi pingutada või jääda hetkel ükskõikseks ning jääda parimal juhul pidama keskpärasusse.

Ei tundu just raske otsus, ent ometi langetavad vähesed targa valiku. Finantsharidus on kõige tulusam tehing – see maksab vähe, ei too kaasa riske ning annab palju väärtust. Mida varem sellesse investeerida, seda rohkem on ta ka väärt.

Mida kauem ootad, seda kulukamaks ta muutub. Eesti Pangaliidu eestvedamisel tähistatakse märtsis teistkordselt Eestis rahatarkuse kuud, mille eesmärk on tähtsustada finantskirjaoskust ja teadvustada eestimaalastele arukaid finantskäitumise põhimõtteid.

Katrin Talihärm, Eesti Pangaliidu tegevdirektor