Koluvere hooldekodu võib kolida Lihulasse

Kersti Lõhmus ja Jüri Ott on pettunud, et Koluveres hooldekodu säilitada ei õnnestu. Foto Urmas Lauri

Et Koluveres elab vähem kui 300 inimest, jooksis Lääne maavalitsuse ja Kullamaa valla kava säilitada Koluveres hooldekodu liiva, uue variandina kaalutakse hooldekodu rajamist Lihulasse.

Sellest aastast investeeritakse vaimupuuetega inimeste hoolekandeasutustesse 56 miljonit eurot peamiselt Euroopa Liidu raha, kuid reeglid näevad ette, et toetuse saaja peab tegutsema vähemalt 300 elanikuga asulas.

Koluveres, kus AS Hoolekandeteenused tahab olemasoleva hooldekodu sulgeda ning Lääne maavalitsus koos Kullamaa valla ja Lõuna-Läänemaa tervishoiu ja sotsiaalhoolekande keskusega plaanis ise selle pidamise üle võtta, jääb nõutud 300 elanikust paarkümmend puudu.

Tühine taotlus

Paarkümmend elanikku jääb puudu ka Kullamaal. Kuigi Koluvere ja Kullamaa asuvad üksteisest kolme kilomeetri kaugusel, ei arvesta sotsiaalministeerium neid ühe piirkonnana. „Mind kurvastab riigi paindumatus,” ütles Kullamaa vallavanem Jüri Ott.

Lääne maavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Lõhmuse sõnul on senised katsed Koluvere ja Kullamaa puhul erandit välja kaubelda liiva jooksnud ja edasi punnida pole mõtet. „Võime ju taotluse esitada, aga see pannakse kohe kõrvale,” ütles ta.

Lõhmus lisas, et nüüd on keskendutud uue võimaluse leidmisele. Aruteludes asjasse puutuvate asutuste ja omavalitsustega on jõutud lahenduseni, et 30 vaimupuudega inimesele mõeldud hooldekodu võiks Koluvere asemel rajada hoopis Lihulasse. Ott tunnistas, et tal on esialgse plaani luhtumisest kahju. „Kuid projektist loobuda ei tahaks,” ütles ta.

Ott peab Lihulat paremaks variandiks kui Uuemõisat, kuhu Hoolekandeteenused osa Koluvere hoolealuseid ümber on tahtnud kolida. „Lihula on hästi tubli olnud ja kui tuleb Lõuna-Läänemaa vald, siis on Lihula seal keskuseks,” rääkis vallavanem.

Lihula pole otsustanud

Lihula volikogu arutas hooldekodu rajamist läinud neljapäeva õhtul. Lihula volikogu esimehe Jaak Kastepõllu sõnul on teema uus ja kerkis üles viimasel minutil, mistõttu seda ei arutatud eraldi päevakorrapunktina, vaid informatsioonina. Ühtegi otsust volikogu ei langetanud.

Kastepõllu sõnul oli vallavolinike arvamus seinast seina. „Natuke peljatakse teistmoodi inimesi,” tõdes ta. Kastepõld leiab, et kui mõistlikult toimetada, võiks hooldekodu Lihulale kahju asemel pigem kasu tuua, sest loob töökohti. Hooldekodusse on planeeritud 15 töökohta.

Kohti, kuhu hooldekodu peremajad rajada, Kastepõllu sõnul Lihulas leiaks. „Asukoht saaks olema pigem Lihula serva peal, me ei pea neid panema peatänava, Tallinna maantee äärde,” lisas ta.

Kastepõld ütles, et nüüd peab volikogu taustainfot koguma, kogukonnaga asja läbi arutama ja majanduslikud aspektid läbi kaaluma. Ta ei osanud öelda, kas otsustamiseni jõutakse märtsi volikogus. „Aga ühel hetkel me selleni jõuame,” ütles volikogu esimees.

„Minu meelest on Lihula väga tubli, et võtab asja vaagida,” kiitis Lõhmus. Ta lisas, et Lihulal on endal pooleli kaks suurt sotsaalvaldkonna projekti: eakate hooldekodu Kasaril ja esmastasandi perearstikeskus Lihulas. Vaimupuudega inimeste hooldekodu oleks kolmas.

Kastepõld ütles, et valla jaoks on esmatähtsad siiski kahe olemasoleva sotsiaalprojekti elluviimine. „Kui omal jõudu ei jagu vaimupuudega inimestele hooldekodu projektiga tegelemiseks, peame kaasama abikäsi väljastpoolt,” ütles ta.

Lihula volikogu esimees kinnitas, et Lõuna-Läänemaa tervikpilti vaadates ei tule sellise asutuse kadumine piirkonnast kasuks. „Kullamaa vallas on ju kvalifitseeritud kaader olemas ja ka Kasari projekti arvestades on iga koolitatud töötaja olemasolu meile väga oluline,” ütles Kastepõld.