Lääne praostkonnas oli pagulasteemaline õppepäev

Soome ajaleht Uusi Suomi arvutas mullu septembris, et pagulaste suhtarv Soome elanike üldarvu pole ligulähedanegi Saksamaal turvapaika otsivate arvuga. Foto: Uusi Suomi

Eile korraldas EELK Lääne praostkond esimese pagulasteemalise õppepäeva. Koolitajad olid Soomest.

Kolmest kogudusest oli Lääne-Nigula kogudusemajas peetud õppepäevale tulnud paarkümmend inimest. Huvilisi oli ka Misjonikeskusest, MTÜ Pagulast ja kohal olid ka valla sotsiaaltöötajad.

Koolitajad olid Soomest. „Piiblikoolist, kus on õppeliin, mis on suunatud pagulaste keeleõppele, neile Soome kultuuri tutvustamisele ja sotsaalpoolele,“ ütles Lääne praostkonna sekretär Tiina Võsu. „Neil on tihe koostöö oma ministeeriumidega.“

Tiina Võsu sõnul rääkis Pentti Marttila pagulasteemast Piiblis.

Marja-Kaarina Marttila tõi näiteid pagulastest Soomes, Norras ja Saksamaal. „Nende maade pagulaskeskustes toimuvaga on ta kursis,“ meenutas Võsu.

Kolmas lektor oli Botswanast pärit Soome kodanik David Titus. Tema rääkis sellest, millised olid tema probleemid Soome tulles ning soomlannaga abielludes. „Ta oli silmitsi uue kodumaaga, talle võõra kultuuriga,“ kirjeldas Tiina Võsu. Immigrantidele on väga rasked ka pikad ootamised pagulaskeskustes.

Davit Titus rääkis, et ilmselt tuleb pagulasel uuel kodumaal ametit õppima hakata, sest varemõpitust ei pruugi uutes oludes abi olla.

Tituse jaoks oli probleemiks ka see, et kui Botswanas on perekonnapeaks alati ja ainult mees, kõik toimib nii nagu mees soovib, siis tema jaoks olnud tõsine löök see, kui ta töötuna pidi oma abikaasalt raha küsima.

Kohanemisraskuste üheks tahuks on seegi, kui peres on lapsed. „Lapsed õpivad koolis tarkusi ning siis tulevad koju vanemaid õpetama, see ei pruugi igasse perekonda sobida,“ vahendas Tiina Võsu tumedanahalise soomlase esinemist.

Soome lektorid rääkisid, et kui viimastel aastatel oli Soome igal aastal vastu võtnud umbes 3000 immigranti, siis mullu oli neid elamisluba või pagulase staatust taotlemas juba üle 30 000. Tõsi, osa neist on tagasi saadetud, teine osa soovib ise lahkuda, sest ootused Sooomele olid roosilisemad kui nad sinna jõudes eest leidsid.

Maarja Pikmets MTÜ Pagulast rääkis sellest, millega nende ühing tegeleb ning kuidas pagulaste vastuvõtmiseks valmistub.

Tiina Võsu sõnul tutvustasid soomlased ka nende riigis tehtud immigrantide teemalist uuringut. Uuriti kas viimasel 10-15 aastal Soome elama asunud võõrad on mõjunud hästi või halvasti.

„Kinnitati, et Soome on kõvasti plussis,“ vahendas Võsu. „Hiina või araabia keele oskajate lisandumine on avardanud Soome ettevõtete tegutsemisvõimalusi. Näiteks on lifte valmistav KONE tehas saanud suuri tellimusi araabiamaades just selle tõttu, et on tööle võtnud immigrante, kelle keeleoskus on neile uusi turge avanud. Ja hiinlased, kui nad võõrale maale saabuvad, panevad kohe mingi putka püsti ning maksavad oma tegevuse pealt ka uuele asukohamaale makse.“

„Tore päev oli,“ kinnitas Tiina Võsu. „Kohalolnud olid tänulikud et said paju uusi mõtteid.“

Praegu pole selgust, kas pagulasteemalisi õppepäevi praostkonas veel korraldatakse. „Tuleb reageerida vastavalt vajadusele,“ nentis Tiina Võsu.