Raudteejaam tekitab erimeelsusi

Läänemaa muuseumijuht Anton Pärn soovib, et ajalooline ja uus raudtee kenasti kõrvuti ära mahuks. ARVO TARMULA

ASi Lääne Raudtee soov panna uued rongid peatuma Haapsalu jaamahoone ees võib põrkuda muinsuskaitsealaste piirangutega.

Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteetrassi teemaplaneeringus nähakse ühe variandina ette, et rongid hakkavad peatuma Haapsalu ajaloolise raudteejaama ees ja kasutusse läheks praegune ooteplatvorm. AS Lääne Raudtee, mis on Haapsalu raudtee taastamise veduriks, näeks hea meelega, et see just nii oleks ja on Lääne maavalitsusele selleks ka ettepaneku esitanud. Põhjenduseks on, et selline lahendus lubab reisijatel kiiresti ja mugavalt linna pääseda. Kui vana platvormi aga tehnilistel põhjustel kasutada ei saa, ehitaks ettevõte uue platvormi vana ette.

See perspektiiv on aga tekitanud kõhklusi, kahtlusi ja küsimusi. Nimelt tegutseb Haapsalu jaamas raudtee- ja sidemuuseum, mille juht Anton Pärn on mures, sest ajalooline jaamakompleks on arhitektuurimälestis. Mis tingimustel ja kas üldse sinna kõike moodsa elektrirongiliiklusega kaasnevat planeerida saab, pole aga muinsuskaitseametilt senini küsitud. Pärn edastas oma seisukohad ka planeeringuga tegelevale Lääne maavalitsusele.

 „Meie jaoks on tähtis, et tulevane raudteekoridor arvestaks Haapsalu ajaloolise jaamahoone kompleksi maksimaalse säilimise ja esiletoomisega,” toonitas Pärn. 
Ta selgitas, et nii juhul, kui kasutusse võetakse olemasolev perroon kui ka siis, kui ehitatakse selle ette uus, on oht, et rikutub saab vaade jaamahoonele. Seda enam, et elektrirongide jaoks tuleb ehitada ka kontaktvõrk.

Pärna sõnul on kindlasti vajalik kogu jaamakompleksi ruumiplaneerimine.
„Teema on meie jaoks väga aktuaalne, sest uue ühendusega seoses tuleb lahendada praegu jaamahoone esisel eksponeeritud veeremi asukoht ehk vana tehnika väliala,” selgitas Pärn.

Jaamahoone esisel on praegu vana raudteetehnikat ehk vedureid-vaguneid kokku 25 ühikut, mille eksponeerimine vajab kokku umbes 600 meetrit rööpaid. Lisaks peab olema võimalus neid vajadusel ka manööverdada ja seda kõike peaks uute rongide peatuskoha planeerimisel arvestama.

„Uue ja ajaloolise oskuslik kokkusobitamine on suur väljakutse. Eesmärk saab olla üks: taastada rongiliiklus ühes unikaalse ajaloolise keskkonna säilitamisega,” arvas Pärn.


Uus määrus
Lääne maavalitsus toetub teemaplaneeringu menetlemisel eelmise aasta suvel kehtima hakanud kultuuriministri määrusele, mis ütleb, et ettevalmistavas etapis kaitsealuste ehitiste muinsuskaitse eritingimuste koostamist enam ei nõuta. Pärn on sellega kursis, kuid on arvamusel, et näpuga seadustes järje ajamine ei pruugi praegusel juhul anda parimat võimalikku tulemust. Tema seisukohta jagatakse ka Haapsalu linnavalitsuses.

Haapsalu linnavalitsuse 7. märtsil Lääne maavalitsusele saadetud arvamuses märgitakse viitega muinsuskaitsega seotud küsimustele, et 2012. aastal algatatud teemaplaneeringu puhul oleks need küsimused võinud olla siiski põhjalikumalt käsitletud. Aselinnapea Peeter Vikmani allkirjastatud ja linnaarhitekt Anu Joosti koostatud kirjas nenditakse, et kui keskkonnamõjude puhul on oluliseks peetud esile tuua, et raudteest 3,7 kilomeetri kaugusel on metsiste mängukoht, kus viis aastat tagasi nähti mängimas nelja metsisekukke, oleks samasuguse põhjalikkusega võinud planeeringut alustades käsitleda ka küsimust, kas ja mis tingimustel riikliku kaitse all oleva Haapsalu raudteejaama vahetusse lähedusse uue raudtee jaoks vajalikke rajatisi ehitada saab.

Eraldi viidatakse näiteks planeeringu materjalis olevale väitele, et „kontaktvõrgu rajamist Haapsalu ajaloolise raudteejaama piirkonda ei käsitleta vaate rikkumisena, sest tegemist on olemuslikult piirkonda sobiva rajatisega”. Linnaarhitekti sõnul ei ole see aga täpne: küsimusi tekitavad pigem uued platvormid ja võimalikud varikatused. 

Märtsi lõpus kooskõlastus

„Selleks et teha parim trassivalik, tuleb teemaplaneeringu raames võrrelda erinevaid alternatiive. Kuni planeeringu kehtestamiseni peab olema planeeringu materjalidest leitav, milliseid alternatiive kaaluti ja mis alusel parim lahendus välja valiti,” põhjendas Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Liis Moor, miks tegeletakse variandiga, mille võimalikkus muinsuskaitse seisukohalt üldsegi kindel pole. Ta kinnitas, et ka maavalitsus lähtub algusest peale teadmisest, et Haapsalu raudteejaam vajab erilahendust. Muuhulgas tähendab see, et kui vana jaamahoone ette ehitataks uus platvorm, siis ilma moodsalt kaarja varikatuseta.
Moor ütles, et on Läänemaa muinsuskaitse vaneminspektori Kalli Petsiga ka nõu pidanud. 
„Meile on tulnud ettepanek kasutada olemasolevat platvormi. Seal on küsimus platvormi katusealuse kõrguses – see ei vasta standardkõrgusele ja me püüame selgitada, kas Haapsalu raudteejaama puhul lubatakse mingeid erilahendusi kasutada. Kui oleme selguse saanud, siis küsimegi muinsuskaitseametilt, kuidas nemad asja näevad. Võib-olla sealt tulebki vastus, et platvormi jaamahoone ette ehitada ei tohi.”
Raudtee trassikoridori samas versioonis nähakse ette ka võimalust, et uus platvorm tuleb jaamahoonest veidi eemale.

Teisipäeval oli ametkondadel ja KOVidel viimane päev parandusettepanekute tegemiseks. „Nende alusel korrigeerime planeeringu seletuskirja ja jooniseid. Kooskõlastamisele soovime planeeringu saata märtsi lõpus,” lisas Moor.

Läänemaa muinsuskaitse vaneminspektor Kalli Pets:

Lääne maavalitsus teeb muinsuskaitseametiga raudtee planeerimisel koostööd. Meie parandusettepanek rõhutamaks projekteerimisele eelnevate eritingimuste vajalikkust on teemaplaneeringusse sisse viidud.
Projekteerimisel platvormi(de) asukohta valides peab kindlasti arvestama raudteejaama ja teiste kaitsevööndis olevate mälestiste vaadeldavusega, nende praeguse ja tulevase funktsiooniga ning jälgima, et uuest asjast ei sünniks ehitustehnilist kahju. Selleks ju need objektid kaitse alla võetud ongi.