Läänemaa serva on tekkimas hiigelvald

Pärnumaa kaart Koonga vallavanema kabinetis. Lõuna-Läänemaa valdadel pole Pärnumaa osaks saamise vastu midagi. Foto: Urmas Lauri

Läänemaa lõunaserva on nelja valla liitumisel tekkimas umbes Hiiumaa suurune 6000 elanikuga hiigelvald.

Täna pidasid Varbla ja Koonga vald Pärnumaal ning Hanila ja Lihula vald Läänemaalt Koongas järjekordselt nõu, kuidas leivad ühte kappi panna. Arutelul osales vaatlejana ka Vigala valla esindus Raplamaalt.

„Lõplikke numbreid on vara öelda, aga rahvastik võib maksimaalselt kasvada [Vigala, Tõstamaa ja Kullamaa lisandumisel] kuni 11 000 elanikuni,“ nentis Lihula volikogu esimees Jaak Kastepõld, viidates sellele, et võimalike liitujatena nähakse Kullamaad, Vigalat Raplamaalt, Tõstamaad Pärnumaalt ja võimalik, et ka Martna valla kolme kagupoolset küla.

Varasematel läbirääkimisltel oli Varbla, Koonga, Hanila ja Lihula ühinemisläbirääkimistel oluliseks teemaks see, kumma maakonna territooriumil hakkab ühinenud vald asuma, kas olla servas olev omavalitsus Pärnumaal või servas olev omavalitsus Läänemaal. Tänaseks on Läänemaa vallad leebunud. Maakonnapiir ei häiri Hanilat ning ka Lihula volikogu võttis vastu protokollilise otsuse, et neile pole oluline, millisesse maakonda Lihula tulevikus kuulub.

„Täna panime paika ajakava ja otsustasime valdkonnagrupid,“ ütles Lihula volikogu esimees Jaak Kastepõld terve päeva kestnud arutelu järel. „22. aprilliks peavad kõik omavalitsused teatama isikud, kes mingisse gruppi kuuluma hakkavad.“

„Neli valda on otsustanud, et läheme, kuid katsume veel ümberkaudseid valdasid leida, kes oleksid meiega nõus liituma,“ lausus Kastepõld.

Kastepõld tõi võimalike liitujatena Kullamaa ja ka kolm kagupoolset küla Martna vallast. „Täna oli laua tahga uudistamas ka Vigala Raplamaalt, potentsiaalne liituja on Tõstamaa,“ loetles Kastepõld. „Kullamaa puhul on veel vara öelda, kuhu ta kaldub, kas Lääne-Nigula, Märjamaa või meie suunas.“

Hanila vallavanem Arno Peksar ütles, et tema on haldusreformi osas kriitiline.

„Segane värk. Riik on jäänud kaardile piiride joonistamise juurde, aga vaja oleks kobareelnõu, kus oleksid sees ka näiteks ühistranspordiseaduse ja kooliseaduse muudatused, uus mudel omavalitsuste koolide rahastamiseks,“ selgitas Peksar.

Peksari sõnul on oliline seegi, et kohalikud poliitikud võtaksid ühinemist tõsiselt.

„Sajaprotsendiliselt peavad omavalitsused ühinemise nimel tegutsema,“ laiuisus Peksar. „Praegu paraku kõik ei võta asja täie tõsidusega.“

Jaak Kastepõld oli tänase arutelu järel optimistlikult meelestatud. „Oleme meeletult tööd teinud,“ nentis volikogu esimees. „Valdadel on tahet tegutseda ühiselt.“