Juhtkiri: Sild otsib omanikku

Linnavalitsuse tellitud auditist selgub, et Haapsalu Lihula mnt viadukti betoon on kahjustunud, vuugid on deformeerunud ja lagunevad, vesi jookseb läbi, viadukti koonus ja katteplaadid vajuvad ning teekate on ebatasane. Selle Haapsalu-poolse otsa ühe tugiosa istepadi on aga lausa ohtlikult lagunenud ja võib põhjustada pealisehituse vajumist. Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman tunnistab, et kuigi praegu teadaoleva info põhjal on üle silla sõita ohutu, ei saa ilma korraliku ekspertiisita selgust, milline on silla tegelik seisukord. Nii et ekspertiis tuleb teha võimalikult kiiresti.

Paraku on suure, üle raudtee kulgeva silla ekspertiis kallis ja seetõttu ei taha seda kohustust keegi vabatahtlikult enda peale võtta. 25 aastat ei huvitanud silla omanik kedagi, sest sellega ei olnud probleemi, see oli justkui nähtamatu. Nüüd ei ole omanikku, sest probleem, mis sillaga kaasa tuleb, on suur ja kallis.

Juba on linnavalitsus teatanud, et nende paberites pole ühtegi märget, et riik oleks silla Haapsalule omal ajal üle andnud. Teise võimaliku omanikuna pakub Vikman välja raudteeomaniku, sest raudtee tõttu on ju sild üldse rajatud. Praegu analüüsib asja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et siis öelda, kas sild on riigi, linna või raudteepidaja oma.

Linnavalitsust tuleb tunnustada, et see probleemi päevavalgele tõmbas. Ei oleks ka paha, kui selgub, et silla korrashoiu eest peab vastutama riik, sest riigil on paremad võimalused silla ekspertiisiks ja remondiraha leidmiseks. Tavaliste haapsallaste seisukohast on aga kõige tähtsam, et sild ei tekitaks aastatepikkust vaidlust, kus võimalikud omanikud seda kui kuuma kartulit üksteise vahel hüpitavad. Isegi väike risk, et nn suur trumm variseb ühel päeval kokku, on liiga suur.