Merle Mäesalu: Mis on tähtis Haapsalule?

Haapsalu linna tänavate ja kõnniteede teemal pani mind arvamust avaldama linnavalitsuse suund vähendada teedele ja tänavatele eraldatavat raha. Olgugi et tegemist on vaid 10 000 euroga, on sedagi raha hädasti vaja linna teedele.

Peatänaval laiutab liiklusmärk, mis hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Posti ja Kalda tänaval on teepinnast ohtlikult väljapunnitavad kanalisatsiooniluugid, millest peavad ohutuse huvides mööda vangerdama nii auto- kui ka jalgrattaga sõitjad. Remonti vajavad Tallinna mnt, Metsa, Raudtee ja paljud teised tänavad, parandamist vajavad kõnniteed, kohati need isegi puuduvad (Niine, Metsa tn). Kõnnitee serv Niine bussipeatuses (Tallinna poole minnes), mida ei kasutata järjest rohkem mitte ainult linnaliini-, vaid ka maakonna- ja kaugliinibusside peatusena, on lagunenud ja ohtlik.

Seadusega on omavalitsustele pandud ülesandeks korraldada valla ja linna teede ehitust ja korrashoidu. Samuti täidab linn paljusid muid ülesandeid. On tegevusi nagu festivalide ja laatade korraldamine, mida saab linn ellu viia koos kodanikuühenduste ja ettevõtjatega või hoopiski need neile korraldada anda. Linna teede ja tänavate korrashoiuks aga peab raha tulema linna eelarvest. Seda ülesannet ei täida linna eest mitte keegi.

Kui oma raha napib, pakub riik mitmetele asjadele toetust. Üks võimalus Tallinna mnt – Tamme – Metsa tn ristmiku remondiks oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi loodud toetusskeem. Selle taotluse unustas linnavalitsus eelmisel aastal esitamata. Millal tuleb järgmine taotlusvoor, pole veel teada.

Kui linnavalitsus ei leia raha kõnniteede ja tänavate remondiks, kes peaks neid siis remontima? Kust võtta raha? Üks võimalus olnuks kasutada neid kümneid tuhandeid eurosid, mis uue tänavavalgustuse paigaldamisest kokku hoitakse. Linna king pitsitas aga mujalt veel rohkem. Seda raha kasutati muuhulgas lasteaiaõpetajate palkade tõusuks. Ka seda on veel vähe, et ühinemisel Ridalaga oleks ühe valla kõigis lasteaedades õpetajate palgad võrdsed. Praegu saavad Haapsalu lasteaiaõpetajad 785 eurot kuus, mis on tagantpoolt neljas tulemus maakonnas. Näiteks Lääne-Nigula maksab oma lasteaiaõpetajaile 825 eurot ja Ridala koguni 958 eurot, mis on võrdne kooliõpetaja palgaga. Linna maksutulu on aga nii absoluutsummalt kui ka ühe elaniku kohta suurem kui Lääne-Nigulal ja Ridalal. Omavalitsuse otsustada on, mis on oluline ja mida esmajärjekorras rahastada.

Rahandusministeeriumi andmeil laekus 2016. aasta jaanuaris Haapsalu linna eelarvesse üksikisiku tulumaksu 754 232 eurot, mis teeb ühe elaniku kohta 72 eurot. Lääne-Nigulale laekus tulumaksu kokku 229 799 eurot, mis teeb ühe elaniku kohta 55 eurot, ja Ridala laekumine oli 189 532 eurot, st 57 eurot elaniku kohta. Omavalitsuse eelarve väljendab tema prioriteete.

Linnavolikogu Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatidest volinike ettepaneku tulemusena on linna eelarves 20 000 eurot, mida saab kasutada Haapsalu kõige pakilisemate probleemide lahendamiseks. See on linnakodanike ettepanekute ja hääletamise tulemusena kujunevate tegevuste rahastamiseks mõeldud raha – kaasav eelarve. Kõigil linnakodanikel on võimalus teha ettepanekuid 17. juunini. Idee võib näida pentsik, aga kui linnakodanikele tundub, et sellest rahast võiks lappida kõnniteede ja tänavate auke, siis esimese aastaga ei muutu olud väikese raha tõttu palju paremaks. See näitab aga linnavalitsusele suuna, mis on tegelikult linnarahvale tähtis.

Merle Mäesalu
Haapsalu linnavolikogu liige, IRL