EKRE kutsub Eesti ühiskonda üles EL-i liikmelisust üle vaatama

Martin Helme (keskel). Andrus Karnau foto

Eesti Konservatiivse Rahvaerakona (EKRE) sõnul on brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda märgiline ja suhte ühendusega peaks üle vaatama ka Eesti ning korraldama liikmelisuse üle referendumi.

EKRE aseesimees Martin Helme ütles BNS-ile, et esialgu peaks ühiskonnas toimuma dialoog, mille käigus liikmesuse üle põhjalikult arutatakse.

"Pikas perspektiivis on vaja ilmselt küsida ka mandaat, selleks on referendum ilmselt parim lahendus. Aga praegu ei näitaks see referendum midagi," ütles Helme.

Konservatiivne Rahvaerakond teatas, et tervitab neljapäeval toimunud Briti rahvahääletuse otsust Euroopa Liidust lahkumiseks. Erakonna sõnul on tegemist on märgilise otsusega demokraatia ja rahvaste suveräänsuse taaskehtestamisel Euroopas.

"Konservatiivne Rahvaerakond on alati pooldanud Euroopa riikide ja rahvaste tihedat koostööd majanduse, julgeoleku ja kultuuri valdkonnas. Samas peab taoline koostöö tagama riikide suveräänsuse säilimise, olema vabatahtlik, vastastikusel kasulikkusel ja austusel põhinev ning omama regulaarselt uuendatud mandaati rahvalt," seisab erakonna teates.

EKRE loodab seetõttu, et Suurbritannia lahkumise järel Euroopa Liidust käivituvad protsessid, mis võimaldavad realiseerida just taolist koostöövormi Euroopa rahvaste vahel, märkis erakond. Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et Briti referendumi toimumise fakt ja tulemus on veenvaks tõestuseks, et liit ei toimi sellisena, nagu teda on aastaid Euroopa rahvastele reklaamitud.

Eelkõige taandub küsimus erakonna hinnangul aina süvenevale demokraatia ja suveräänsuse kadumisele, samuti permanentsele majanduslikule stagnatsioonile, mis Euroopas valitseb ja mille peamiseks allikaks on Euroopa Liidu poliitiline struktuur.

"On selge, et rahulolematus euroliidu liikmelisusega ei ole üksnes Suurbritannia eripära, rahvusvahelised küsitlused näitavad, et soov lahkuda Euroopa Liidust või eurotsoonist on sama kõrge või kõrgemgi Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Hollandis, Kreekas ja mitmes teises Euroopa riigis," teatas EKRE.

"Brexiti järel tuleb uuele reaalsusele näkku vaadata ja oma valikud läbi kaaluda," ütles Martin Helme pressiteate vahendusel. "Brexitit ei oleks toimunud, kui Euroliitu oleks saanud reformida või kui Brüssel oleks valmis arvestama liikmesriikide eripärade ja soovidega."

Helme märkis, et Brexiti järel on selge, et Euroopa rahvastel on vaid kaks valikut – kas leppida provintsistaatusega ebademokraatlikus ja bürokraatlikus ning tsentraliseeritud kehva majandusega monstrumis, mis vaevleb lõpututes kriisides, või sealt lahkuda.

"Eesti rahvas pole kunagi andnud mandaati oma iseseisvuse ära andmiseks ega oma demokraatlikest riigivalitsemise põhimõtetest loobumiseks. Kui me soovime olla osa sellest Euroopa Liidust, mis reaalsuses eksisteerib, mitte sellest, mida meile on lubatud, siis tuleb rahvale valikud ausalt ette panna ja küsida uus mandaat liikmelisusele. Sisuliselt tuleb eesti rahvalt üle küsida, kas soovime oma riigist loobuda või mitte," ütles Martin Helme.