NATO kiitis heaks pataljonide paigutamise Balti riikidesse ja Poola

Peaminister Taavi Rõivas NATO tippkohtumisel Varssavis. NATO

Reedel NATO tippkohtumisel kinnitatud otsus, mis suurendab Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas liitlaste kohalolekut, on peaminister Taavi Rõivase sõnul kauaoodatud läbimurre, mis näitab NATO ühtsust ja tõstab Eesti julgeolekut, teatas valitsuse pressibüroo.

Eestisse jõuab NATO maaväe pataljoni suurune lahinggrupp, millel on iseseisev kaitsevõime, mis on mitmerahvuseline ja mille rotatsioon on pikaajaliselt ette planeeritud. Kinnitati, et hiljemalt 2017. aasta jooksul saab pataljoni juhtriigiks Eesti pikaaegne koostööpartner Ühendkuningriik ning pataljoni koosseisu toovad oma kaitseväelased ka Taani ja Prantsusmaa.

„See on läbimurre, mis tõestab üheselt NATO solidaarsust ja kinnitab, et Eesti on nüüd paremini kaitstud kui kunagi varem,“ lausus Rõivas pärast Põhja Atlandi Nõukogu kohtumise lõppu. „Olukorrast, kus Eestis hakkavad baseeruma ligikaudu 1000 kaitseväelast mitmest erinevast NATO liitlasriigist, saab uus normaalsus. Just see on otsene kinnitus heidutusest, et rünnak ühe vastu, on rünnak kõigi vastu, ning meiega ei maksa tüli norida.“

Täitus ka teine Eestile oluline eesmärk , millega valitsusjuht Varssavi tippkohtumisel saabus – põlistada poolteist aastat tagasi Wales’i tippkohtumisel kokku lepitud esimesed julgeoleku tugevdamise meetmed. See tähendab NATO õhuturbe missiooni jätkumist Ämarist, võimsamaid ja kiiremaid NATO kiirreageerimisvägesid ning NATO staapi Eestis. „Lisaks sellele taotlesime, et NATO jätkaks oma reageerimisvõime suurendamist, sealhulgas uuendab regulaarselt NATO kaitseplaane ning harjutab neid nii maal, merel kui õhus. Samuti peavad liitlased, sealhulgas Eesti, parandama NATO toetusvägede vastuvõtmise võimet,“ selgitas Rõivas.

„Juba poolteist aastat tagasi, kui Walesi tippkohtumisel anti roheline tuli, et Eestisse tulevad NATO maaväed, eraldasime ligi 41 miljonit eurot vajaliku taristu ja väljaõppealade suurendamiseks,“ rääkis Rõivas. „Kaks nädalat tagasi avati Tapal juba esimene liitlastele mõeldud kasarmu ning nädal tagasi otsustas Eesti valitsus investeerida kuni 12 miljonit eurot veel kahe kasarmu ehitamiseks, mis peaksid valmima 2017. aasta sügiseks.“

Kuna liitlaste kohalolu suureneb tuntavalt ning Eesti riigi kohustuseks on ka liitlasvägede personali, tehnika ja teabe kaitsmine väljaspool Tapa kasarmuid, siis otsustas valitsus eraldada aastate 2017-2020 peale üle 3 miljoni euro veel siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalve haldusalasse. Samuti on valitsus valmis täiendavateks väljaminekuteks, mis selguvad pärast Varssavi tippkohtumist ning konsultatsioone Eestisse tuleva pataljoni juhtriigiga.

„Eesti on nende nelja NATO liikmesriigi seas, kes panustavad kaitsekuludesse üle kahe – täpsemalt 2,16 protsenti NATO prognoosi kohaselt – oma eelarvest, millele lisanduvad veel kõik liitlaste võõrustamisega seotud kulutused,“ lausus Rõivas. „Kuid laiemas plaanis on kahtlemata oluline, et ka teised liitlasriigid on tajunud vajadust tõsta oma riigi kaitsekulutusi kahe protsendini ning seda eesmärki täidetakse pühendunult.“