Haapsalu ja Ridala ühinemisleping jõudis volikokku

Tulevane omavalitsus hakkab kandma linna nime, mis on varem tekitanud vastuseisu Ridala volikogus. Foto: Arvo Tarmula

Reedel tutvustasid linnajuhid Haapsalu volikogule ühinemisläbirääkimistel valminud Ridala valla ja Haapsalu linna ühinemise lepingut.

„Lepingus on osapoolte huvid realiseeritud ja heas tasakaalus. Isiklikult arvan, et hea tasakaal on küll natuke Ridala poole. Lisaks on leping realistlik, ei anna tulevasele volikogule üle mõistuse ülesandeid ja annab võimalused oma valimistel saadud mandaati realiseerida,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Sukles märkis, et läbirääkimistel ei olnud suuri erimeelsusi. Suklese sõnul on ühineda vaja, sest Haapsalu linn ja Ridala vald on nagunii üks toimeruum. „Linna ja rõngasvalla ühinemine on loomulik ja loogiline. Me näeme kõik ulatuslikku töö- ja teenuserännet kahe omavalitsuse vahel. Linna poolt vaadates tarbivad vallaelanikud linna infrastruktuuri ja teenuseid praegu ise sinna panustamata. Valla poolt vaadates saaksid vallaelanikud võimaluse kaasa rääkida, kuidas suure uue linna infrat ja teenuseid arendada,” ütles Sukles.

Peab olema linn

Ühinemislepingus on kirjas, et tulevane omavalitsus hakkab kandma linna nime, mis on varem tekitanud vastuseisu Ridala volikogus. „Haapsalu poolt vaadates on linn ainuvõimalik variant, sest 85 protsenti elanikest elab linna toimeruumis. Praegu elab umbes 50 protsenti Ridala valla elanikest Haapsalu eeslinnas,” sõnas linnapea.

Ta ütles, et linnal on paremad võimalused Euroopa Liidu tugifondidest saada raha linnapiirkondade arenduseks, kuid Ridala valla maapiirkondadele jäävad alles kõik need toetused, mis seal praegu on. Suklese sõnul on Haapsalu linn pikema ajalooga ja tuntum kui Ridala. „Kui Soome droon maandus Kiltsi lennuväljal, siis terve Eesti kajas, et Haapsalu linna Kiltsi lennuväljal maandus droon. Lugesin, et Haapsalu linna neljalapselisele perekonnale ehitatakse heategevusraha eest ahju. Tuli välja, et pere elab Ridala vallas,” tõi ta näited.

Lepingu järgi tuleb uues omavalitsuses üks valimisringkond. Ridala valla soovil tuleb tulevane volikogu 25-liikmeline. Praegu on Haapsalu volikogus 21 liiget. Suklese sõnul on kokku lepitud, et nii-öelda ääremaa inimesi kaasatakse volikogu komisjonide töösse.

Kui esialgu soovis Ridala, et Uuemõisa lasteaiast-algkoolist saaks põhikool, siis leping näeb ette ikkagi lasteaia-algkooli jätkamist. „Mõisahoone (kus kool tegutseb) on Ridalas suur probleem ja saab olema ka tulevases omavalitsuses. Sinna on pandud hulk raha ja pannakse veel. Pool mõisat on tühi, ka ühinemisraha ei lahenda seda probleemi,” ütles linnapea.

Palgakulu kasvab

Haapsalu finantsjuht Martin Schwindt tutvustas volikogule arvutusi, kui palju kasvavad ühinemise korral palga- ja sotsiaaltoetuste kulud. Ühinemise põhimõte on, et mõlemad ühtlustatakse suurema järgi.

„Panime kõrvuti võrdsed ametikohad Ridalas ja Haapsalus, vaatasime, kummal on suurem palk, ja arvestasime, kui suur on kulu, et teise poole palk oleks sama suur,” ütles Schwindt. „Saime, et huvikoolide ja huvitegevuse personalikulu ühtlustamine võtaks lisaraha 206 000 eurot aastas, üldhariduskoolidel ja lasteaial-algkoolil 120 000, lasteaedadel 198 000 ja nii edasi.”

Palkade suuremaks ühtlustamine tähendab finantsjuhi hinnangul aastast lisakulu ligi 550 000 eurot. Sotsiaaltoetuste ühtlustamine suuremaks läheb aastas maksma umbes 90 000 eurot. Kokku oleks mõju 638 000 eurot aastas. „Sotsiaaltoetuste ühtlustamine tehakse ühekorraga, aga palkasid ei saa kindlasti ühtlustada ühe aasta jooksul, vaid tõenäoliselt järgmisel eelarvestrateegia perioodil ehk nelja aasta jooksul pärast liitumist. See on juba uue omavalitsuse volikogu otsus,” sõnas Schwindt.

Ühinemise ettevalmistus

August – volikogu istungil tutvustatakse ühinemislepingut.
September – volikogu teeb ühinemislepingu kohta otsuse. Leping saadetakse avalikule väljapanekule. Ilmub ühinemise plusse ja miinuseid tutvustav leht, mille saavad kõik Haapsalu ja Ridala elanikud.
Oktoober – avalik väljapanek, rahvakoosolekud, rahvas teeb ettepanekuid.
November – inimeste ettepanekute läbivaatamine.
Detsember – liitumisotsus.