Liana Roosmaa: välismaalaste kiire kohanemise toetamine on Eestile kasulik

Eestisse asub elama, töötama ja õppima igal aastal aina rohkem välismaalasi. Kiire kohanemine Eesti eluga aitab neil paremini panustada ühiskonda ja sellele saab kaasa aidata iga eestimaalane, kirjutab kodakondsus- ja rändepoliitika spetsialist Liana Roosmaa (pildil).

Olukorras, kus rahvastiku vananemise tõttu napib töökäsi ja õppureid ning inimesi liigub aina rohkem, on paljud riigid nii Euroopas kui ka mujal hakanud tegema sihilikku tööd selleks, et välismaalased saaksid ning tahaksid asuda elama, tööle või õppima just nende riigis. Et pidada sammu muutunud rahvastikuprotsessidega ja tagada majanduse konkurentsivõime, on ka Eesti hakanud panustama välisspetsialistide ja -õppurite Eestisse meelitamisse näiteks Work in Estonia ja Study in Estonia programmide kaudu. Möödunud aastal anti tähtajaline elamisluba või registreeris oma elukoha Eestis pea Paide-suuruse linna jagu välismaalasi. Tähtajaline elamisluba anti 4928 kolmandatest riikidest pärit välismaalasele ning oma elukoha Eestis registreeris 3176 Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi kodanikku – kokku seega 8104 inimest. 

Kuigi iga inimese põhjused ja kogemused uude riiki elama asumisel on erinevad, on takistused ja probleemid, millega tegeleda tuleb, enamasti sarnased nendega, millega on silmitsi ka ülejäänud Eesti elanikud. Kuidas saada oma lapsele lasteaiakoht? Kuidas registreerida oma sõiduk? Kuidas leida endale perearst? Millised on minu õigused töötajana? Samas on kõikidele neile küsimustele õige vastuse leidmine raskem, kui sinu emakeel ei ole eesti keel, sa ei tea, kust info otsimisega alustada või millist teavet ikkagi usaldusväärseks pidada.

Selleks, et välismaalased kohaneksid kiiresti uues elukeskkonnas, on hakatud aina rohkemates riikides pakkuma nii kohanemist toetavaid teenuseid kui ka toetama kontaktide teket välismaalaste ja teiste ühiskonnaliikmete vahel. Näidetena võib siin tuua Soome, Luksemburgi, Hollandi ja Norra. Põhjus on üsna lihtne – mida kiiremini inimene kohaneb uues ühiskonnas, seda kasulikum on see nii temale kui ka ühiskonnale tervikuna. Kiire kohanemise tulemusena väheneb ka oht, et välismaalane või tema perekond jäävad info puudumise ja piiratud sotsiaalsete kontaktide tõttu eemale haridusest, tööturult ja ühiskonnast laiemalt ning jääksid sõltuma sotsiaalsetest toetustest. Seetõttu pakub ka Eesti alates 2015. aasta sügisest siia elama asunud uussisserändajatele kohanemisprogrammi.

Kohanemisprogramm on suunatud kõikidele alla viie aasta seaduslikult Eestis elanud välismaalastele. Koolitustel jagatakse infot Eesti kohta ning tutvustatakse siinset elukorraldust läbi erinevate tahkude – alates kultuurilistest eripäradest kuni maksusüsteemini välja. Kohanemisprogrammi raames on uussisserändajatel võimalus omandada ka esmane eesti keele oskus ning seeläbi leida uusi tutvusi ja sõpru.

Välismaalased ise peavad Eestisse elama asudes kiireks kohanemiseks kõige tähtsamaks eelkõige eesti keele õppimist ning selle praktiseerimisvõimaluste olemasolu. 

Sama arvab Oleksiy, kes on üks tuhandest koolitusel osalenud välismaalasest. Ukrainast pärit Oleksiy saabus Eestisse elama 2015. aasta sügisel, et asuda tööle Eesti Rahvusringhäälingus. Eestis meeldib talle eelkõige siinse elu organiseeritus – alates ametiasutustega suhtlusest ja e-asjaajamisest kuni õigeaegselt sõitvate bussideni. Samuti on ukrainlasele igati meeltmööda meie puhas loodus, elukeskkond ja toit. Oleksiy sõnul ei olnud Eestis kohanemine tema jaoks kuigi raske. Keeruline oli alguses aga olla eemal oma perekonnast. Nii on see paljude välismaalaste jaoks ning seetõttu on sõprussidemete loomine kohalikega eriti tähtis. Õnneks arvavad nii Oleksiy kui ka tema sõbrad, et Eestis on tore elada. Seetõttu soovib ta õppida ära eesti keele ning jääda Eestisse püsivalt elama.

Ja ta ei ole ainus. Pika tööpäeva lõpus võib leida Tallinnas, Tartus ja Narvas välismaalasi, kes püüavad toime tulla ä-de, ö-de ja ü-de rägastikus ja harjutades keeletunnis toidu tellimist. Klassiruumis peetakse väikest restorani, kus pakutakse huvitavaid kombinatsioone, näiteks pho'd ja "silti".

Seega – järgmine kord, kui mõni uus Eesti elanik püüab sinuga eesti keeles rääkida, ära mine abistavalt üle inglise või vene keelele. Koos harjutamine viib alati parema lõpptulemuseni – sült maitseb kindlasti sildist paremini. 

Kohanemisprogrammist saab lähemalt lugeda aadressil www.settleinestonia.ee.

Liana Roosmaa,


​siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik