Silma lasketiiru kuulid vihisevad taluõues

Avo Ratasel ja Urve Pärnapuul on mõlemal kogemusi õues vilisevate kuulidega. Urve Pärnapuu läheb tuppa varjule, kui kuuleb tiirus püsse paukumas. Foto: Urmas Lauri

Silma lasketiiru kuulid vihisevad taluõuedel, ohutsoonis on ka külatee. Ridala vallavalitsus nõuab tiiru sulgemist.

Seaduse järgi peab lahtise lasketiiru märklaudade taga olema vähemalt kahekilomeetrine elumajadeta ala, kuid Silmal asuvast tiirust 700 meetri kaugusel on kaks talu.

Herjavas Haapsalu maantee ääres Käbi pansionaadi maal asub Lutaku lasketiir, kus 1992. aastast harjutavad laskmist jahimehed ja peavad võistlusi jahilaskurid. Lastakse Herjava–Üsse tee poole, mis asub tiirust vähem kui kilomeetri kaugusel, veel lähemal on kaks elumaja. 

Ülemöödunud laupäeva hommikul, kui tiirus peeti jahilaskevõistlust Metspahr 2016, läks ühes neist majadest elav Avo Ratas postkastist lehti võtma.

Järsku kuulis ta pea kohal imelikku heli. „Viiuu, midagi visises õhus. Olin kohe kummargil, silmanurgast nägin, kuidas miski tiirles õhus,” rääkis ta. „Ju oli kuul rikošeti saanud. Niisama lendab kuul ülehelikiirusega ja midagi ei kuule. Seda pirinat, mida see kuul tegi, kuuleb küll. Kuramuse ebameeldiv pirin, ei oska kuhugi eest ära minna.”

Laskevõistlus jätkus

Ratas helistas päästeametisse ja kurtis, et kuulid tulevad õue. „Neiu soovitas: minge kohapeale, vaadake, mis relvast lastakse, ja kirjutage üles,” ütles ta.

Mees võttis kaasa naabri, kelle perel on samuti kogemusi tiirust õue lastud kuulidega, ja läks võistluspaika. „Peakohtunik oli Arles Taal, üks korraldajaid mu vana tuttav Aarne Taal. Nemad üritasid selgeks teha, et kuulid ei saa meie juurde tulla. Aarne Taal küsis, kas me oleme nii pahatahtlikud, et meie pärast peab võistluse katki jätma,” kirjeldas Ratas.

„Pakkusid: paneme summuti püssidele peale. Mina vastu: nalja teete või! Ega meid need paugud sega, kuulid lendavad õue! Samuti pakkusid, et saadavad meiega kaasa ühe mehe. Mis kasu sellest oleks?”

Eelmise nädala esmaspäeval tegi Avo Ratas politseile avalduse, kui sealt aga lahendust ei tulnud, läks ta neljapäeval Ridala vallavalitsusse. „Vald võttis seda nii tõsiselt, et arutas järgmisel päeval vallavalitsuse istungil,” tunnustas mees.

Vallavanem nõuab tiiru sulgemist

Ridala vallaametnikud uurisid seadust ja mõõtsid vahemaid ning leidsid, et tiir tuleks kohe sulgeda.

„Ohutustsooni suurus ei ole piisav,” ütles Ridala vallavanem Helen Koppa. „Ohutustsoon peab lahtises tiirus olema relvast olenevalt kas 2 või 5 km, aga majad on vaid 700 m kaugusel. See on täiesti ohtlik. Peale majahoovide võivad kuulid lennata ka üle Herjava–Võnnu tee. See on isegi üliohtlik.”

Koppa sõnul võttis vallaametnik reedel ühendust Taalidega. „Mina kirjutasin politseile, et nad peataks tiiru kasutamise. Tahtsin seda kiiresti teha, et nädalavahetusel enam lasta ei saaks. Politsei pole vastanud,” ütles vallavanem.

„Kui tahetakse tiiru kasutamist jätkata, tuleb 1995. aasta (millal vallaga lasketiiru asjus kokku lepiti – toim.) unustada ja tiir tänapäeva nõuetega vastavusse viia. Lahtine lasketiir tuleb ehitada poolkinniseks, siis pole ohutustsooni tiirust väljas vaja,” ütles Koppa.

Avo Ratase sõnul on õue varemgi kuule lennanud. „Kaks aastat tagasi rääkis naine, et oli õue peal, kui kuul vihises mööda. Oli tuppa varjule läinud. Siin ju ka väikesed lapsed. Pärast seda otsustas minia, et ta lapsi siia enam ei too,” rääkis Ratas.

Naabruses asuva Rätsepa talu perenaine Urve Pärnapuu kinnitas, et juhuslikud kuulid on lennanud ka nende õue. „Mu kadunud abikaasa rääkis sellest omal ajal tiirupidajatega,” ütles ta.

„Ma ise pole kunagi tahtnud kaebama minna, lähen majja peitu, kui paugutatakse,” lisas Pärnapuu. 

Sel nädalavahetusel lasti tiirus jälle. „Me ju ei tea plaksu järgi, millega lastakse. Mul ei ole midagi jahimeeste vastu. Las paugutavad, kui on kindel, et siia ei lenda kuulid,” ütles Ratas.

Ratas pakkus, et kuulid lendavad lasketiirust välja, kui satuvad kaitsevallis kivide pihta. „Oleks vallis liiv, aga seal olid ju kivid. Kividest saab kuul rikošeti ja lendab ette ennustamatusse suunda edasi. See võtab kuuli tiirlema. Lahendus oleks poolkinnine lasketiir kuulitõkkega,” ütles ta.

Taal: tiir ongi poolkinnine

Läänemaa jahindusklubi ja Silma laskurklubi juhatusse kuuluv Aarne Taal ütles, et Lutaku lasketiir ongi poolkinnine, nii et ükski kuul ei tohiks sealt välja saada. 

„Ümberringi on mullavallid, peal on kuulipüüdja, nii et ükski kuul ei tohiks välja lennata. Aga mullas on kive ja mõne kivi pealt on võimalik rikošett. Ilmselt on kuulid aja jooksul uuristanud valli ja mõned kivid on välja tulnud,” ütles Taal.

„Sel päeval, kui mehed tulid, käis võistlus. Tehti 1280 lasku ja ühe korra lendas kuul välja. Palusime luba edasi võistelda ja kui veel üks kuul peaks välja vihisema, katkestame kohe,” rääkis ta.

Politsei Lääne Elu küsimustele lasketiiru ohutuse kohta ei vastanud.

Lasketiiru ohutusnõuded
Lahtise lasketiiru märkide joone taga peab olema väikesekaliibrilisest tulirelvast laskmiseks vähemalt 2 kilomeetrit ja täiskaliibrilisest tulirelvast laskmiseks vähemalt 5 kilomeetrit. Ohutusalas ei tohi olla hooneid ega rajatisi. Ohutusala piir peab olema märgistatud hoiatussiltidega.