Andres Ammas viis pagulaste keeleõppe küsimuse riigikogusse

Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas päris riigikogus pagulaste keeleõppe kohta. Foto: arhiiv

Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas tõstatas eile riigikogus küsimuse pagulaste kasina keeleõppeprogrammi kohta, mida kajastas oktoobri alguses ka Lääne Elu.

Ammas esitas sel teemal viiest küsimusest koosneva arupärimise siseminister Hanno Pevkurile.

„Nagu paljud siin saalis esitatud ja vastamisele tulevad arupärimised, on seegi tekkinud elust enesest, kohtumistest inimestega, kes Eestisse ümberpaigutamise korras saabunud pagulastega tegelevad,“ rääkis Ammas, viidates haapsallasena ilmselt MTÜ Pagula kogemustele, millest rääkisid Lääne Elu veergudel Pagula asutaja Koit Uus ja tegevjuht Innar Mäesalu. Nendest jutuajamistest on Ammase sõnul ilmsiks saanud, et praegu pagulastele pakutav tasuta keeleõpe 100 tunni ulatuses ei pruugi olla piisav. Liiatigi toimub keeleõpe suhteliselt vähese intensiivsusega umbes poole aasta jooksul.

„Kui keelt õpitakse paar korda nädalas mõne tunni jooksul, siis järgmiseks keeleõppe tunniks on eelmisel korral omandatu juba unustatud. Sellises mahus keeleõpe ei võimalda kuidagi omandada keelt sellisel tasemel, millest piisaks Eestisse saabunute kogemustele ja varasemale haridusele vastavale tööle asumiseks. Lihttööle asumiseks võib-olla tõesti piisab elementaarsetest käibeväljenditest, aga selleks, et teha Eestis seda tööd, mida need inimesed tegelikult suudaksid ja oskaksid, 100 tunnist keeleõppest kindlasti ei piisa,“ märkis Ammas.

Positiivse näitena tõi Ammas välja naaberriigi Soome, kus sisserännanutele antakse tasuta keeleõpet lausa 1000 tundi. Ammas nentis, et loomulikult on see väga kallis, aga soomlased ise ütlevad, et selline pikem ja intensiivsem õpe vähendab hilisemat tõlkekulu ja sisserändajatele antavat vajalikku abi.

„Kui me juba oleme olnud siin üsna tublilt konservatiivsed ja valinud siia tulijaid hoolega ja meid ei ole tabanud mingi ootamatu sisserändajate tulv, siis on meil ju võimalik tegutseda arukalt, läbimõeldult ja muude riikide kogemustest õppides,“ leidis Ammas.

Reformierakondlasest siseminister Hanno Pevkur mainis sissejuhatuseks väikse torkena, et selle teema õige adressaat oleks tegelikult hoopis sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL).

„Lubage mul siis viimast korda lahkuva valitsuse nimel teile siseministrina arupärimisele vastata,“ ütles ta.

Alustuseks märkis Pevkur, et arupärimise pealkirjas ja tekstis on kasutanud läbisegi erinevaid mõisteid – uussisserändaja, sisserändaja, pagulane, ümberpaigutamisega saabunud pagulane. „Ma usun, et te ise mõistate ka, et need on kõik erineva sisuga, nii õiguslikult kui ka sisuliselt, ja tegelikult tuleks siia lisada veel mõiste "rahvusvahelise kaitse saaja",“ märkis Pevkur ja lisas et eeldatavalt käivad küsimused rahvusvahelise kaitse saajate keeleõppe kohta, mille eest vastutavad sotsiaalministeerium ja sotsiaalkaitseminister.

Pevkur nentis, et paraku pole sotsiaalkaitseminister tänase päevani kehtestanud määrust, mis puudutab rahvusvahelise kaitse saajate eesti keele õppes osalemise täpsemaid tingimusi, sealhulgas eesti keele õppe kulu tagasinõudmise korda. „Need on kahjuks sotsiaalkaitseministri poolt kehtestamata ja need kindlasti vajaksid kehtestamist, et selles teemas oleks selgus,“ viskas Pevkur kivi Tsahkna kapsaaeda.

Pärast seda täpsustavat kommentaari tulid ka vastused viiele esitatud küsimusele. (Vastused muutmata kujul.)

1. Miks on otsustatud valida keeleõppe mahuks sada tundi?

Sotsiaalministeeriumist saadud info kohaselt on keeleõppe tagamiseks välja kuulutatud sotsiaalministeeriumi koostöös varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondiga taotlusvoor "Eesti keele A1 kuni A2 koolituste väljatöötamine ja pakkumine rahvusvahelise kaitse saanud isikutele". Tol ajal nähti projekti eesmärgiks pakkuda vähemalt 150 inimesele eesti keele õpet kuni järgmise aasta lõpuni. Taotlusvooru ettevalmistamisel konsulteeriti mõistagi keeleõppespetsialistidega, kes tol ajal ütlesid, et arvestades välismaalaste keeleõppe ning keelekümbluse pikaajalist kogemust, peaks olema A1 ja A2 tasemele jõudmine saavutatav saja tunniga. See oli tol ajal. Pärast jõuan selle juurde, mis võiks olla ja peaks olema edasi.

2. Millisele tasemele peab 100-tunnise kursuse lõpetanu jõudma?

Nii nagu me üheskoos siin parlamendisaalis kokku leppisime, peab ümberpaigutatud ja -asustatud rahvusvahelise kaitse saaja jõudma keeletasemeni A2, mis tähendab, et A1 ja A2 keeleõppe koolituse lõpuks, mille maht on vähemalt sada akadeemilist tundi, omandavad osalejad vähemalt tasemel A2 suhtlemispädevuse. See tähendab, mõistavad lauseid, sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad oluliste valdkondadega, nagu teave enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö, tulevad toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat teabevahetust tuttavatel teemadel, ning oskavad lihtsate fraaside, lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi, elutingimusi ning väljendada oma vajadusi.

Meile küll teadaolevalt on sotsiaalministeerium planeerimas hetkel taotlusvooru või hanget ka keeleõppe jätkamiseks kuni tasemele B2.

3. Kuidas on pagulastele suunatud keeleõpe praegu täpsemalt korraldatud ja milliseid järeldusi võib teha?

Tuletan veel kord meelde, et keeleõpet, korraldab inimestele sotsiaalministeerium, ja praegune korraldus on selline, et keeleõpe algab hiljemalt ühe kuu möödumisel peale ümberasustatava või -paigutatava saabumist Eestisse. Üldiselt on siiani alanud kursused kahe nädala jooksul isiku saabumisest ja keeleõpe viiakse läbi kolme- kuni kümneliikmelistes gruppides. Väiksemates või suuremates gruppides, sh individuaalõppena koolituste läbiviimine, lepitakse kokku vajaduspõhiselt eraldiseisvalt. Keeleõppe toimumise tihedus sõltub koolitusgruppide täituvusest ja otsesest vajadusest, eelkõige sellest, millise aja jooksul registreerub koolitusele grupi moodustamiseks nõutud isikute arv või tekib individuaalõppe vajadus.

Kui nüüd rääkida senisest praktikast, siis senise praktika pinnalt, jah, vajaksid inimesed ka Sotsiaalministeeriumi ja inimestega suhelnud ekspertide hinnangul A2-keeletasemele jõudmiseks pikemat keeleõpet ja tuleks algselt planeeritud tundide arvu tõsta. Minule teadaolevalt just veel eile või eelmise nädala lõpus Sotsiaalministeeriumilt saadud info kohaselt on neil ka keeleõppe mahu kasvatamine töös. Lähinädalatel peaks ka selge olema, kui palju mahtu juurde tuleb. Lisaks kokkulepitud ja määratud keeleõppemahule tahaksin siinkohal arupärijate tähelepanu juhtida ka sellele, et rahvusvahelise kaitse saajatel on võimalik saada ka keeleõppevõimalusi väljastpoolt seda programmi.

Näiteks on olemas töötukassa vahendusel keeleõpe, kui isiku individuaalsetest vajadusest lähtuvalt on see vajalik tööturul osalemiseks. Integratsiooni- ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed keeleõpe toimub samamoodi selleks, et kodakondsust omandada. On võimalik ka individuaalselt kasutada näiteks veebiõppe võimalusi, on olemas selline veebileht nagu keeleklikk.ee. Seal on elektrooniline õppekeskkond algatajatele A2 tasemeni ja praegu töötab keeleklikk juba selle kallal, et jõuda elektroonilise õppega B1 taseme kursuseni. Samamoodi on võimalik keeleõpet sooritada keelefirmades, kus eksami sooritamise järel on võimalik taotleda keeleõppe kulude hüvitamist Innove poolt.

Mis puudutab alaealisi, siis alaealised õpivad üldhariduskoolis individuaalse õppekava alusel, mis võimaldab esimesel kolmel aastal tegelda intensiivselt riigikeele õppega. Esimesel aastal on soovituslik keeleõppe maht koolides 8-10 tundi nädalas, mis on päris intensiivne. Põhikoolid saavd Haridus- ja Teadusministeeriumilt selleks lisatuge 400 eurot lapse kohta aastas ja koolile on miinimumtoetussumma 1000 eurot. Toetust antakse kolme aasta jooksul alates õpilase õppima asumisest. Senine kogemus näitab, et edu aluseks ja eelduseks on keelekümbluse põhimõtete ja meetodite kasutamine keeleõppetunnis ja tunniväliste sotsialiseerumise võimaluste loomine. Nii et iseenesest on oluline, et eakaaslastega suheldakse ka sotsiaalselt tihedalt.

4. Kuidas tegeldakse nende sisserändajatega, kes on keeleõppes ebaõnnestunud või ei võta osa?

Jällegi meenutan siinsamas saalis kevadel või aasta alguses vastuvõetud rahvusvahelise kaitse andmise seadust, mille kohaselt on keeleõpe kohustuslik. Sellesama seaduse kohaselt võib keeleõppele planeeritud vahendid inimeselt sisse nõuda, kui inimene seda kohustust ei täida. Samamoodi arvestatakse keeleõppes osalemise kohustust inimesele elamisloa pikendamise või uue elamisloa andmise otsustamisel.

5. Millised tegurid takistavad õpetamast sisserändajatele eesti keelt suuremas mahus?

Nagu ma ütlesin, on minule teadaolevalt sotsiaalministeerium plaanimas suuremat mahtu. Aga kui vaadata seda, millest täna seda rahastatakse, siis see on Euroopa Liidu AMI fond. Sealt seda õpet täna rahastatakse ja vastavalt välismaalase kaitse andmise seadusele hüvitatakse rahvusvahelise kaitse saajate keeleõppe kulu ühe inimese kohta kuni 12 toimetuleku piirmäära ulatuses. Jällegi seadus on andnud piirid ette, kui palju rahaliselt me praegu keeleõpet inimestele anname. Kui vaadata 12 toimetulekupiiri, siis sel aastal on see 1560 eurot.