Toomas Vallimäe: Ridala volikogu hääletagu, nagu rahvas soovis

Toomas Vallimäe. Foto Urmas Lauri

Praegu on linnade ja valdade ühinemise aeg. Lõppenud on läbirääkimised, rahvakoosolekud ja rahvahääletus. Selgunud on ühinemistoetuse jagunemine eri osapoolte vahel.

Jäänud on volikogude otsustavad hääletused ühinemise asjus. Põnevaim küsimus ongi, kuidas rahva valitud volinikud hääletavad.

Põhiseaduse järgi on Eesti kõrgeim võimuorgan rahvas. Ridala rahvahääletusel osales suhteliselt vähe inimesi. Miks? Enne tulemuse teadasaamist oli juba selge, et volikogule ei ole inimeste tahe siduv, hääletada võib volikogu liige oma äranägemise järgi. Miks siis üleüldse rahvaküsitlust tehti? Mujal demokraatlikes riikides arvestatakse küsitlustulemusi ning need on siduvad. Näiteks Suurbritannia väljaastumine Euroopa Liidust. Tavaliselt ongi rahvahääletuse tulemused suhteliselt tasavägised. Ridala inimesed otsustasid 7 hääle enamusega mitte liituda Haapsalu linnaga. Kõigil oli võimalus oma otsus teha ning tulemus on selline. Ameerika Ühendriikides on lõppenud tasavägine presidendi valimine, osas osariikides veel loetakse hääli üle, presidendiks saab kandidaat, kes saab enamuse, olgu kas või ühe enamhäälega. Eetiline on rahva valitud volinikel täita oma elanike soovi.

Põhiargument ühinemise pooldajail on ühinemistoetus. Raha on vaja investeeringute tegemiseks nii seltsimajade juures, ühendusteede rajamisel kui ka paljudes muudes valdkondades. Kui jätkusuutlikud on omavalitsused, kes on oma eelarved kokku pannud, lootes ühinemistoetusele, mis laekub kolme aasta jooksul. Näiteks kui perekond, kes rajab oma eelarve ainult lastetoetusele, ei ole suuteline pikka aega niimoodi jätkama. Talupojalik tarkus ütleb, et pereisa peab tööle minema. Oluline osa omavalitsuse rahastamises on töötavailt elanikelt laekuv tulumaks ehk mida rohkem inimesi töötab, seda enam saab investeerida koolidesse ja teedesse ning toetada ühinguid. Lihtne ja loogiline. Teame aga, et tasuvaid töökohti napib kogu Läänemaal. Omavalitsusel ei ole ettevõtluse arendamiseks palju võimalusi, siin peab appi tulema riigireform. Kaua on räägitud ja lubatud Haapsalu raudteed, mis kindlasti soosiks ettevõtluskeskkonda kogu Läänemaal. Kahjuks peavad tööealised inimesed siit piirkonnast lahkuma, et mitte jääda sõltuvusse abirahast. Tundub, et omavalitsused pannaksegi sõltuma abirahast: kui volinik ühinemise poolt ei hääleta, siis toetust ei saa! Kui volikogu liige ei hääleta näiteks maamaksu tõstmise poolt, siis võib riigi toetus muudes osades väheneda.

Ridala vald on rõngasvald ümber Haapsalu linna, kahtlemata on ühisosa väga suur. Ühine veevarustus, prügivedu, bussiliiklus ning elanike liikumine töökohtade ja koolide vahet. Isiklikult ei ole minul ega teistel volikogu liikmetel midagi Haapsalu vastu. Haapsalu on kaunis ja ajalooline linn. Tublid on samuti linnajuhid, kes on andnud oma linnasse parima. Valimistel kolm aastat tagasi ütles valimisliit „Ühtne Ridala”, et meie ei soovi Haapsaluga ühineda. Põhjus seisnes linna suures võlakoormuses. Samuti on erinevus linna ja maapiirkonna vahel. Praegune liitumisleping säilitab Haapsalu linna nime. Tegin läbirääkimistel ettepaneku, et mõlemad osapooled peaks säilitama oma ajaloolise nime. Lahenduseks oleks Ridala vald, mille koosseisus on Haapsalu linn. Ettepanekut ei arvestatud, nagu ei taheta arvestada Ridala inimeste hääli.

Volikogu liikmeil tuleb langetada otsus, mis muudab olukorda. Riik on pannud sundseisu mõlemad volikogud. Haapsalu inimesed pooldasid ühinemist, Ridala elanikud mitte. Haapsalus elab küllalt inimesi, et mitte ühineda, Ridalas ei ole vajalikku 5000 elanikku. Investeeringuid on vaja mõlemal pool. Nii poolt- kui ka vastuargumente leiaks küllaga. Siiski tuleb arvestada inimestega ning millised volitused on rahvas volikogule andnud.

Toomas Vallimäe, Ridala volikogu liige (EKRE)