Vabaerakonna saadikud uurivad Lääne maakonna kokkukuivamise küsimust

Läänemaalt riigikokku valitud Vabaerakonna liige Andres Ammas andis riigihaldusministrile üle arupärimise Lõuna-Läänemaa eraldumise kohta. Foto arhiiv

Vabaerakond on esitanud riigihaldusminister Mihail Korbile arupärimise, küsides, millest lähtub Vabariigi Valitsus maakondade piiride muutmise otsust langetades.

Ajaloolise Lõuna-Läänemaa omavalitsused ehk Läänemaa Lihula ja Hanila vald ning praeguse Pärnumaa Koonga ja Varbla vald on ühinemas ning seniste vallajuhtide kokkuleppel võiks moodustuv haldusüksus edaspidi kuuluda Pärnu maakonna koosseisu. „Meie arvates nii tõsiste võimalike tagajärgedega otsust maakondliku kuuluvuse kohta, kui seda on Lõuna-Läänemaa küsimus, pole seni haldusterritoriaalse reformi käigus valitsuse ees seisnudki. See on nii küsimus ajaloolisest identiteedist kui ka küsimus otstarbekatest maakondade proportsioonist üleüldse, samuti küsimus seniste suhtlusvõrgustike lõhkumisest,“ ütles Vabaerakonna fraktsiooni liige Andres Ammas.

Ammas nimetas riigihalduse ministrile esitatud arupärimist üle andes, et praeguse plaani järgi liitudes väheneb mandri-Eesti väikseima maakonna, Läänemaa territoorium tubli veerandi võrra ja elanike arv väheneb 15% võrra ja territooriumilt suurim Pärnumaa saab veel suuremaks. „Nii Lääne maavanem kui ka märkimisväärne osa läänlastest on arvamusel, et moodustuv omavalitsusüksus peaks kuuluma Lääne maakonna koosseisu,“ ütles Ammas.

Lihula ja Hanila vald on põline Läänemaa osa, Varbla ja Veltsa (osa praegusest Koonga vallast) valla viis ajalooliselt Läänemaalt Pärnumaa koosseisu nõukogude võim Eestis oblasteid moodustades.

Maakondliku kuuluvuse lõplik otsustusõigus on Vabariigi Valitsusel. Vabaerakond küsib riigihalduseministrilt, millest lähtub Vabariigi Valitsus maakondade piiride muutmise otsust langetades? Milline osa on selliste otsuste langetamisel senisel ajaloolisel identiteedil? Kui suurel määral kavatsetakse arvestada senise maakondliku halduskorralduse proportsionaalsuse põhimõtet?

Samuti soovivad saadikud teada, milline roll on Eesti tulevases haldusjaotuses maakonnal; millal langetab valitsus otsuse maavalitsuste tuleviku osas ning milliste struktuuride vahel ja kuidas jaotuvad maavalitsuste kaotamise korral maavalitsuste senised funktsioonid.

Saadikud küsivad ka, kuidas arvestab valitsus Kohanimenõukogu soovitusi uute omavalitsusüksuste nimede osas ja kuidas on Lääneranna nime valikul arvestatud Rahandusministeeriumi haldusreformi kodulehel esitatud uue nime valimise põhimõtetega (https://haldusreform.fin.ee/2016/12/kuidas-valida-uue-valla-voi-linna-nime/#more-2720)?