Toomas Niimann: teeme selle, Rohelise Eesti – ESTLANDI

Kui Lennart Meri ilmutas oma erakordse raamatu “Hõbevalge”, oli silmapiir meie kodumaal väga ahas. Lennartil oli harvaesinev võime vaadata kõrgelt, ja ka näha, kirjutab end heleroheliseks nimetav Toomas Niimann.

Oma raamatus andis ta paljudele tagasi elu mõtte ja usu, identiteedi,  lootuse, kodumaa. See oli valguskiir keldris.

Täna jälle oleme seisus, kus igast infokanalist õhkub lootusetust ja kibedust. Luuakse brändi, mille juured on mudas. Osa ühiskonnast on paanikas, sõna saavad ja neid kuulatakse, igat liiki prohvetid. Inimhing on haavatav.

Aga, alati on sellistel konvulsiivsetel seisunditel ka puhastav ja hariv toime, osa inimesi teeb lausa maailmavaatelisi järeldusi.

Inimene hakkab hindama seda mis tal juba on, säästma, aru saama, et ei ressursid, ei elu, ei heaolu ja ka rahu pole iseenesestmõistetavad, lõpmatud. Inimene mõistab, et võitlus entroopiaga pole energeetiline vastasseis vaid hoopis elamine sellega unisoonis. Lokaalse heaolu tekitamine on petlik, sest maailm on globaliseerunud “liblika tiivalöögi” efekt on aina tuntavam. Valdur Mikita paneb meid uskuma oma keele, oma looduse oma metsa, oma idenditeedi erilisusesse.

Siinkohal tahakski välja tulla oma mõttega – pöörame ühiskonna, oma Eesti, arengutee teisele rajale. Mitte rändrahnu rajale.  

Mulle tundub, et väikese ühiskonnana on Eestil võimalus pöörduda radikaalselt rohelisse ühiskonda. Ühiskonda, mis olekski “liblikaks”, kelle “tiivalöök” muudaks maailma.

Tänaseks on inimese prioriteedid võtnud lausa koomilised mõõtmed, meid, inimesi on 7+  miljardit, kusjuures 1 miljard raiskab maa ressursse samapalju kui ülejäänud 6+ miljardit, aga viimastesse on programmeeritud tung, kuivõrd infoväli on globaalne, samastuda selle ühe miljardiga. Kui see toimub, siis on mõistuslikul elul lõpp või kolib see teise formatsiooni.

Juba täna raiskab inimkond ajaühikus 50% rohkem kui meie ainus mootor päike, suudab juurde toota. Mul on tunne, et kapitalism tänases maailmas on jooksnud tupikusse, kaheksa inimese varandus ületab poole maailma elanike varanduse, tühjus on materialiseerunud, zuckerberge ja minizuckerberge tekib juurde ja see protsess kestab kuna rahal pole fikseeritud väärtust.

Mis on alternatiiv? Üks alernatiividest on pöörduda riiklikul tasemel rohelisse ühiskonda.

Selleks peaks meie väike riik allutama muutmisele järkjärgult kõik eelmiste ühiskonnamudelite rudimendid, meile piisaks ühest omavalitsusest, kõik muu võib jääda kolmanda sektori mureks.

Raske on aru saada, miks peab kultuuri juhtima ametnike hordidega ministeerium, või põllumajandust, või majandust üldse, meile piisaks ühest – kahest regulatsiooniüksusest ja kodanikeühendustest -kogukondadest, pole ju riigil kus elab 1,3 miljonit inimest ja igaühel meist on kasutada 2,8 ha riigi pinda, tarvis mingit ülevaatajate karja.  

Parlamendil peaks olema absoluutne seadusloome initsiatiiv, mitte pitsati kohustus, selleks aga omakorda peaksid olema otsevalimised, kusjuures valitavalt peaks eeldama teatud kvalitatiivseid omadusi ja valijad peaks olema täis, pool ja veerandhäälega, vastavalt eale ja kodakondsusele, haritustasemele.

Tegelikult on Eesti Riigi konstitutsioon koostatud väga targalt, et muuta meid Roheliseks Eestiks, on muudatused minimaalsed.

Eelnev on tähtis kuid mitte määravalt tähtis, tähtsam on hoopis seaduste, mille järgi ühiskond funktsioneerib, sisu. Ja lausa esmatähtis on haldussuutlikkus, mis on nõrk riigi loomisest saati, mitte seaduste hulk, määr ei reguleeri elu, vaid nende täitmine.

Energeetika ja finants – roheline riik ESTLAND, peaks avama energia ja raha, tõelise suhte, sest juba täna on nad vastastikku teineteise mõõde, miks siis neid mitte jäigalt siduda 1kWt=0,1 EUR. Kui me olime oma valuutakomiteega suutnud jäigastada euro ja krooni suhte, siis energiaga peaks see samuti olema võimalik. Sellel kõigel on veel üks lisaväärtus, see peaks teoreetiliselt välistama finantsmahhinatsioonid, raha tekke tühjusest (kõik autoritasud, patendid jms peaks olema vähendatud 1000 korda) ja raha saavutaks absoluutse stabiilsuse kõikide teiste tegurite suhtes.

Toit ja vesi, suhtes kemikaalid, need asjad peaks seadusandlikult olema teineteisega kokkupuutest välistatud, nii kasvu kui säilitamise ja töötlemise käigus, siis saaksime rohelisele riigile väärilised produktid, riiklikult garanteeritud mahetooted, millised on majanduse üheks tugisambaks ja uue riigi ESTLANDI sünd sellisena kõmiseks üle maailma.                                                                                                     

Ja loomulikult peaks olema välistatud geenimanipulatsioonid. Kui evolutsiooniprotsessist jätta välja ajafaktor, siis võivad resultaadid olla fataalsed, las loodus teeb seda tööd.

Roheline riik ei luba vee puhastamist kemikaalidega, vaid loob süsteemi kus joogi-söögiveeks kasutatakse eranditult põhjavett 1000 ja rohkem korda kasutatavates klaaspudelites. Tarbeveeringlus võiks esimeses faasis kasutada olemasolevat süsteemi ja tulla pinna ning sadeveest.

Rohelises riigis kasutatakse ainult looduslikku päritolu puhastusvahendeid.

Rohelises riigis pole lubatud ja keegi ei soovigi kasutada individuaalseid liiklusvahendeid millede mootori kubatuur ületab 1200cm3 ja milledes esimeses arengufaasis kasutatakse sisepõlemismootorit fossiilsel kütusel, perspektiivis, aga taastuvenergeetikal põhinevaid tehnoloogiaid.

Rohelises riigis ei avata “pandora laegast” kus on raskemetallide ja lõhustuvate materjalidega tehnoloogiad. Energeetikas kasutatakse eranditult taastuvenergeetikat, mille allikas on päike.

Roheline Eesti seab oma prioriteetideks kõikide riiklike, ametkondlike, olmet ja igapäevaeksistentsi juhtivate ja kindlustavate funktsioonide viimist virtuaalruumi.                                                                        

Rasvade ja rämpstoidu, asendajate jms. kasutamisega seotud probleemide uurimise ja seadustamise küsimused, inimtegevuse jäätmeprobleemidega teaduslik tegelemine ja riiklik toetus sellele.

Kui see jutt tundub olevat naiivne, ulme piirimail, siis teil pole õigus, see ongi meie ainus võimalus, mul oleks lisada veel tuhat prioriteeti, aga kusagilt peaks alustama, teeme selle, Rohelise Eesti – ESTLANDI.

Toomas Niimann