Sotsid ei nõustu alkoholiaktsiisi tõusu osas Ülle Madise arvamusega

Kalvi Kõva. Foto: riigikogu kantselei

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esimehe Kalvi Kõva sõnul ei toeta sotsid õiguskantsler Ülle Madise arvamust, nagu oleks lahja alkoholi aktsiisimäära tõstmine vastuolus põhiseadusega.

Kõva sõnul on õiguskantsler aktsiisipoliitika tegelike eesmärkide osas jõudnud oma ettepanekus valitsusega samale seisukohale – alkoholi ülemäärane tarbimine on Eestis üks olulisemaid tervisekahjude põhjustajaid ning alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele piirangute seadmine on vajalik, teatas SDE fraktsioon BNS-ile.

„Väga konservatiivsetel andmetel moodustavad alkoholiga seotud tervisekahjud kaks protsenti SKT-st [sisemajanduse kogutoodangust], kui arvestada alkoholist tingitud suremus ja haiguste tõttu kaotatud eluaastaid. 2015. aastal oli see kahju seega 443 miljonit eurot. Eestis sureb alkoholitarbimise tagajärjel igal aastal vähemalt 1000 inimest, sotsiaalministeeriumi arvutus aastast 2011 ütleb, et isegi 1440 surma – sama palju elanikke on Mustvee linnas, Kolga-Jaani või Alatskivi vallas,“ rääkis Kõva.

Kõva meenutas ka hukkunuid ja vigastatuid, kes küll ise alkoholi ei tarbi, kuid langevad näiteks joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste või perevägivalla juhtumite ohvriks. Kõva hinnangul on seadusandja ja valitsuse põhiseaduslik kohustus langetada mõjusaid otsuseid, ka aktsiisimäärade ja alkoholi kättesaadavuse kaudu, et need traagilised numbrid väheneksid ja rohkem inimesi jääks ellu.

„Seega on sotsiaaldemokraatide hinnangul tegemist piisavalt erandlike asjaoludega, et korrigeerida alkoholi hinda võrreldes sissetulekute suurenemisega,“ ütles Kõva kaitstes alkoholi aktsiisimäära tõstmist.
„Alkoholihinna tõstmisel on tõendatult oluline mõju alkoholikahjude vähendamisele ühiskonnas. Käesoleval juhul kaaluvad rahva tervise huvid üles alkoholiga seotud ärihuvide riive.“

Samuti pidas Kõva oluliseks demokraatlikku põhimõtet, et riigikogul on õigus muuta varem tehtud otsuseid. Ta avaldas lootust, et õiguskantsleri tõstatatud ja peagi riigikohtusse jõudva vaidluse peamiseks eesmärgiks on saavutada õigusselgus ja õigusrahu seadusandja ning täitevvõimu tähtajaliselt antavatesse lubadustesse ja nende muutmise võimalikkusesse.