Urmas Reinsalu tahab politseile suuremaid õigusi pagulaste riigist välja saatmiseks

Urmas Reinsalu täna Haapsalus toimuval prokuröride üldkogul. Foto: Arvo Tarmula

Justiitsminister Urmas Reinsalu esitas täienduse karistusseadustiku ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõule, mis lubab vanglakaristuse saanud pagulase riigist välja saata, kui ta on politsei hinnangul ühiskonnale ohtlik.

„Meil on mõningaid rahvusvahelise kaitse all olevate isikutega seotud juhtumeid, kus on algatatud kriminaalasi. Kehtiv seadus ütleb, et politsei- ja piirivalveametil on õigus isik välja saata, kui ta on sooritanud esimese astme kuriteo, mille eest minimaalne karistus on viis aastat vabaduse kaotust. Me analüüsisime seda ministeeriumis ja leidsime, et oleks mõistlik anda politsei- ja piirivalveametile rohkem vabadusruumi juba madalamal künnisel – piisaks kuriteost, mille puhul isikut on karistatud vangistusega ja on olemas eeldus, et isik on ühiskonnale ohtlik,“ rääkis Reinsalu täna Haapsalus toimunud prokuröride üldkogul.

Märtsikuus algas Haapsalu kohtumajas protsess, kus kohtupinki astus perevägivallas ja ähvardamises süüdistatav Süüriast pärit pagulane Samer Khatebi. Tüli käigus teipis mees naise käed kinni, tarvitas tema kallal vägivalda ja ähvardas naise põlema panna, olles enne talle peale läigatanud süttivat vedelikku.
Tegemist on esimese juhtumiga Eestis, kus süüdistatavaks on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel Eestisse saabunud inimene.
​Kas tulevane seadusemuudatus võib laieneda ka Khatebile, sõltub Reinsalu sõnul eelkõige kohtuotsusest. 

Kas ja kui ohtlik isik on, otsustatakse vastavalt asjaoludele, otsustajaks on PPA. „Nende määrata jääb, kas ühiskonnaohtlikkus on potentsiaalne ja tuleneb võimalikust tulevasest retsidiivsest käitumisest või lähtub kõrgendatud ühiskonnaohtlikkus juba toime pandud teo asjaoludest,“ selgitas justiitsminister. Näiteks võib välismaalane toime panna mitmeid väiksemaid rikkumisi, kuid sellegi poolest võib esineda põhjendatud alus pidada sellist välismaalast ohtlikuks Eesti ühiskonnale.

Eelnõu on praegu riigikogu menetluses. Reinsalu saatis riigikogule eile kirja, et eelnõud mainitud sätetega täiendataks. Riigikogu õiguskomisjon arutab eelnõud järgmisel nädalal.
„Ma loodan, et see eelnõu venima ei jää ja parlamendis seda ka toetatakse. Ma usun, et eelnõu võetakse lähema aja jooksul vastu ja hakkab üsna pea ka kehtima,“ avaldas minister lootust. „See on lihtsalt asi, mis tuleb tulevikku silmas pidades ära teha.“

Reinsalu allkirja kandvas kirjas riigikogu õiguskomisjonile põhjendatakse, et Istanbuli konventsiooni eesmärgiks on ennetada naistevastast vägivalda ning abistada vägivallaohvreid läbi erinevate meetmete.
„Pagulasseisundi staatuse saanud isikute poolt toime pandud kuriteod on viimasel ajal olnud seotud naistevastase vägivallaga ja arvestades Istanbuli konventsioonist tulenevat eesmärki kaitsta naisi igasuguse vägivalla eest, tuleb selle tõhusaks rakendamiseks muuta ka vastavat regulatsiooni.“

Istanbuli konventsioon

Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon võeti vastu Istanbulis 11. mail 2011. aastal.
Eesti poolt allkirjastas selle 2. veebruaril 2014.aastal toonane justiitsminister Andres Anvelt.

Konventsioonil on 5 põhilist eesmärki:
1. kaitsta naisi vägivalla kõigi vormide eest, ennetada, karistada ja kaotada naistevastast vägivalda ja perevägivalda;
2. aidata kaasa naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimisele ning edendada naiste ja meeste sisulist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste jõustamise kaudu;
3. töötada välja igakülgne raamistik, poliitikad ning meetmed naistevastase vägivalla ja perevägivalla kõigi ohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks;
4. edendada rahvusvahelist koostööd naistevastase ja perevägivalla kaotamiseks;
5. toetada ja abistada organisatsioone ja õiguskaitseorganeid, et nad teeksid tõhusat koostööd ning võtaksid omaks integreeritud lähenemise naistevastase ja perevägivalla kaotamisele.