Juhtkiri: kasutamata võimalused

Riigimetsa majandamise keskuse seireandmete järgi käib väikeses Nõva vallas igal suvel puhkamas ligi 200 000 inimest. Kui arvestada, et vallas on alla 400 elaniku, teeb see suviti üle 500 turisti ühe elaniku kohta. Tõenäoliselt on Eestis neid paiku vähe, mis selles asjas oleksid Nõvaga võrreldavad.

Ühest küljest tekitab suur puhkajate hulk hirmu ja muret. Vald on hädas prügiga, mis puhkajad metsa alla jätavad, samuti purjuspäi kihutajate ja lõhkujatega. Teisest küljest on puhkajad tohutu potentsiaal, mis on seni olnud peaaegu täiesti kasutamata. Riigimetsa majandamise keskus on analüüsinud ka Nõval puhkajate rahakulutust. Seireandmeile tuginedes arvutas Lääne Elu välja, et puhkajad kulutasid mullu 4,5 miljonit eurot. See summa on hinnanguline. Seireandmete järgi kulutas puhkusereisil raha 40 protsenti Nõval käinuist, keskmine kulutatud summa oli 60 eurot. Ilmselgelt ei kulutatud kogu seda raha Nõva vallas. Ei kulutataks ka siis, kui Nõval oleks rohkem kui üks pisike pood, paar söögikohta ja mõned majutusepakkujad. Aga kui Nõval oleks rohkem nn rahalõkse, võiks märkimisväärne hulk sellest summast jääda Nõvale küll.

Kuidas, on paras ülesanne kohalikule omavalitsusele. Plaan ärgitada Nõva elanikke marju ja seeni korjama ning müüma on küll hea ja teostatav, aga mitte eriti ambitsioonikas. Seegi eeldaks ikkagi ettevõtjaks hakkamist, mida pensionärid – neid on Nõval palju – ilmselgelt ei tee. Kui mõni neist korvitäie seeni maha müüb, siis valla rahakotti see ei täida. Mõelda tuleks suuremalt. Jääb vaid loota, et seda tehakse, kui mitte enne, siis pärast kohalikke valimisi. Kui Nõva on Eesti üks armastatumaid puhkekohti, võimalik, et isegi kõige armastatum, siis leiab moodustuv Lääne-Nigula vald kullapoti sealt, kust poleks oodanudki.