Läänemaa haigla erakorralise meditsiini osakond sai valmis

Läänemaa haigla peaarst Tõnis Siir (vasakul) ja PERHi juhatuse esimees Agris Peedu valmistuvad uue EMO uste avamiseks. Foto: Arvo Tarmula

Teisipäeval avati Läänemaa haigla uuenduskuuri läbi teinud erakorralise meditsiini osakond, mis tähendab patsientidele kiiremat, mugavamat ja paremat abi.

Uue ja kaks korda suurema EMO avamisele kogunes teisipäeva pärastlõunal nii palju rahvast, et vastne avar ooteruum sai täis.

„Pikka aega on olnud meil pinnuks silmas, et meie erakorralise meditsiini abi on toimunud koridoris,” ütles Läänemaa haigla peaarst Tõnis Siir, seistes erakorralise meditsiini osakonna veel suletud uste ees. Kes Läänemaa haigla EMOs käinud on, teavad, et ooteruumiks oli seni haigla koridor, mida läbis tihe „liiklus”.

„Me mõtlesime oma administratsiooniga, et kama kõik, kuidas tervishoid tulevikus areneb, mis tuleb või mis kaob, aga kindel on see, et jäävad perearstid ja inimesel peab olema võimalus 24 tundi ja igal päeval nädalas kuhugi pöörduda, et abi saada, ehk erakorralise meditsiini osakond. Tarkade arhitektide ja nõuandjate abiga lahendasime asja nii, et erakorralise meditsiini osakond on nüüd isoleeritud, inimestel on mõnus koht, kus istuda ja oodata, ning haigete jälgimine on toodud meedikute silma alla, jälgimispalatisse,” rääkis Siir.

Paremini ja rohkem

Traditsioonilise lindilõikamise asemel oli Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimehel Agris Peedul ja Haapsalu linnapeal Urmas Suklesel au tõmmata maha kaitsekile uue EMO uksel olevatelt kleebiskirjadelt. 
„Kõik on täpselt nii, nagu mõeldud oli, sest me tegime ju kõike enda plaani järgi,” teatas Läänemaa haigla ravijuht Kai Tennisberg vastuseks küsimusele, kas tulemus vastab ootustele.

Isetehtud plaani üks peaautoreid oli Läänemaa haigla õendusjuht Marju Lepmets, kes selgitas, et meditsiinilise personali vajadused ja visiooni uuest ja paremast EMOst seadis ehituslikult realistlikesse raamidesse haigla haldusjuht Reimo Reimer.

„Mõttekaaslasi oli mitu ja tülli me omavahel ei läinud,” naeris Lepmets. „Tulemus on täna siin näha! Nüüd on vaja veel sisse kolida kogu meditsiinitehnika ja muu varustus. Nagu iga uue korteri või majaga – pilt muutub oluliselt ja tõeline tunne tekib alles siis, kui ka mööbel ja nipsasjad paika pannakse.”

Kolimise ajaks määrati kolmapäeva hommik ja protseduuriks ette nähtud aeg paar tundi, sest ega EMO tööd saa seisma panna. „Välja kolisime ka paari tunniga,” selgitas Lepmets. Ajutistes ruumides – tavalistes palatites – tegutseti novembri lõpust.

„Eks meil olnud kitsam, aga saime üllatavalt hästi hakkama ja keegi ei nurisenud,” rääkis Tennisberg, pidades silmas, et ka EMO patsiendid suhtusid asjasse mõistvalt. Personal aga tegutses kogu selle aja rõõmsas teadmises, et kohe varsti saadakse suuremad, funktsionaalsemad ja mõistagi ka ilusamad ruumid.

Peale harjumuspärase vastuvõturuumi on Läänemaa haigla EMO-l nüüd ka jälgimispalat nelja voodiga. Jälgimispalatile saadi ruumi operatsiooniploki personaliruumide arvel, mis paigutati omakorda ümber logistiliselt sobivamasse kohta.

„Jälgimispalatisse jõuavad patsiendid, kelle terviseseisund on selline, et nad vajavad uuringute või analüüside ajal pikali olemist või kohest turgutamist näiteks tilguti abil. Samuti need, kelle toob kohale kiirabi,” selgitas Lepmets.

Kiirabiga EMOsse toodud patsientidele, kes enamasti omal jalal käia ei saa, on nüüd ka eraldi sissekäik. Omavahel saab eraldada ka uue EMO kõik kolm sektsiooni – vastuvõturuumi, koha protseduuride tegemiseks ja jälgimispalati –, mis tagab Lepmetsa sõnul patsientidele vajaliku privaatsuse.

Ühe katuse alla

Läänemaa haigla personali silmist kiirgas teisipäeval siirast rõõmu. Aga ilmselt juba järgmisel aastal tuleb neil uus ja ehk pikemgi periood veel kitsamates tingimustes üle elada. „Edasised plaanid hõlmavad nullkorrusel asuva tervisekeskuse laiendamist ja näevad ette, et kogu diagnostika osa – röntgen, ultraheli, kompuuteruuringud, endoskoopia, südameuuringud – tuuakse esimesele korrusele, ühe koridori peale. See on meie järgmine suur projekt,” selgitas Siir. Märtsis läks teele rahataotlus. Otsust veel pole, kuid seda on juba üsna varsti oodata.

„Kui rahataotlus läbi läheb, hakkame projekteerima ja 2018 läheb ehituseks. See tuleb väga keeruline aeg,” märkis Siir. Selleks tuleb aga nullkorruselt ära kolida polikliinik ja eriarstide kabinetid ning need kõik esimesele korrusele mahutada. Siiri sõnul on perearstikeskuse laiendamine asjade loomulik käik.

„On igati loogiline, kui haiglahoones on koos rohkem perearste ja et eriarstid ning perearstid töötaksid ühes väikeses kogukonnas, ühe katuse all. See oleks mõistlik.”