EPL: Eesti loobub Kroonlinna nullist, asemele tuleb Amsterdami null

Foto Arvo Tarmula

Kui kusagil Eestis on üleujutus, oleme harjunud kuulma, et veetase on tõusnud nii ja nii palju üle Kroonlinna nulli. 2005. aasta jaanuaritormi ajal märgiti, et Pärnu üleujutus küündis 295 sentimeetrini üle Kroonlinna nulli. Ent üsna pea tuleb meil ümber harjuda, sest arvestuse aluseks võetakse Amsterdami null, kirjutab Eesti Päevaleht.

Mere ja sisevete puhul tähendab Amsterdami nullile üleminek seda, et kaartidel muutuvad kõik sügavusandmed madalamaks. Muutus pole kogu Eestis ühtlane, vaid kagunurgas umbes 15 cm ja saartel ligi 25 cm.

Selle muudatusega astub Eesti üsna kauaks venima jäänud sammu Euroopa poole, sest Eesti on üks viimaseid riike, mis veel Kroonlinna nulli kasutab. Kroonlinna null pandi paika juba 1840. aastal ning selle järgi arvestati veetaset ja kõrgusi endise Nõukogude Liidu aladel. Amsterdami null on tänapäevasem, arvestab keskmist veetaset paremini ja lülitab Eesti kogu ülejäänud Euroopaga ühtsesse süsteemi.