Juhtkiri: Tarbetu investeering kurnab majandust

Kui uus valitsus päästis riigi Reformierakonna ikkest, näis, et kõik pirrud võivad kahel otsal lõkendama lüüa. Üks tüütumaid Reformierakonna juhitud valitsuste jooni oli raamatupidajalik riigijuhtimine. Exceli tabel ühes ja arvutuspulk teises käes, mõõtis valitsus igale elualale raha sendi täpsusega just nii palju, kui eelarvest võtta oli. Ei mingit laenu.

Selline kuiv ametnikuhingelik lähenemine ajas vihale. Nagu teame, käib rahakulutus investeerides lainetena. Teed ühe asja valmis, mitmeks aastaks rahu majas. Joonlauaga eelarveridu taga ajades aga kippusid paljud asjad poolikuks jääma, sest investeeringuraha nappis.

Üks projekte, millest on aastaid räägitud, on Haapsalu raudtee. Poliitikud on küll suure suuga lubanud, aga eelarve tegemise aegu on tulnud leppida vaid kõlavate uute lubadustega, sest euroraha on läinud suuremaile maakondadele ja tasuvamaile ettevõtmistele.

Keskerakonna juhitud valitsuse arusaam, et taristuinvesteeringuiks võib ka laenu võtta, lubas uut hingamist nii mõnelegi projektile, mis seni oli maha laidetud põhjusel, et selle sotsiaal-majanduslik kasu on investeeringukuluga võrreldes liiga väike. Laenuraha abil saaks elu käima. Maantee Tartusse neljarealiseks, Pärnusse lennujaam ja Haapsallu raudtee.

Paraku on elu mõnikord karmim kui poliitiku tühjad lubadused. Eesti Panga president Ardo Hansson hoiatab, et kui valitsus taristuprojektide tarbeks laenu võtab, võib see kaasa tuua uue majanduskriisi. Niigi kiiresti kasvavad palgad hakkaks veelgi kiiremini kasvama, tuues kaasa lõpuks vastupidise tulemuse. Uus buum sunniks ettevõtteid hoopis uksi sulgema. Korduks 2009. aasta stsenaarium, kus kulude kokkuhoiuks tuleks inimesi koondada või palku kärpida.

Majanduselul on oma loogika ja see ütleb muuhulgas, et tarbetud investeeringud ei too kasu ega kasvu. Vastupidi, teevad kahju.