Juhtkiri: kannatuste karikas

See kevad ja suvi paneb haapsallaste ja linnakülaliste närvid tõsiselt proovile, sest nii palju igapäevaelu häirivaid asju korraga pole enam ammu tulnud üle elada.

Autoga Haapsalu vanalinnas liikumine on olnud terve kevade jooksul üks paras ettevõtmine – sõidad mööda tänavat ja ootamatult selgub, et kaevamiste tõttu oled sattunud tupikusse. Kui kohalik suudab veel käigu pealt välja mõelda alternatiivse variandi punktist A punkti B liikumiseks, siis võõrastest on kahju. Haapsalu vanalinn oma ühesuunalise liiklusega tänavatega on niisamagi turistidele paras peavalu.

Nagu kogu linna üleskaevamisest veel vähe oleks, tuli kohe otsa ka Tamme ristmiku remont. Nüüd kirusid ja vandusid Jalaka tänava elanikud, sest kitsukese ja tavapäraselt üsna vähese liiklusega tänava liikluskoormus kasvas hüppeliselt. Tamme ristmik pole veel kaugeltki korras, kui juba käivad järgmised kaevamised – soojatorustiku vahetus. Sellega kaasneb korrusmajaelanike pahane mõmin, sest kellel omal boilerit pole, tuleb nüüd mitu nädalat hakkama saada sooja veeta. Meelde tuleb nõukogude aeg, mil suviti vähemalt kuuks ajaks soe vesi kinni keerati.

Kõigi nende kaevamiste, parandamiste, lappimiste jms ebamugavat mõju võimendab turismihooaeg, mis linna tavapärast rohkem rahvast toob. Eriti veel suurürituste ajal, mida jagub teadupärast peaaegu igale nädalavahetusele. Muidugi saame aru, et kõik need kaevamised ja teedeehitused on vajalikud, et nendega tehakse suuri asju ja et loodetavasti niipea enam sellises mahus töid korraga ette ei võeta. Eks me hinga kümme korda sisse ja välja iga kord, kui hing jälle täis saab. Aga ikkagi on üks väike lootus – mõnikord võiks ju ka nii juhtuda, et ehitajad-kaevajad-paigaldajad peavad planeeritud ajakavast kinni, ja miks ei võiks vahel ka nii juhtuda, et töö tehakse planeeritust kiiremini. Oleks see vast rõõm.