Kinnisvaraturg 10 aastat hiljem: uuest buumist oleme kaugel

Haapsalu korteriturg. Graafik: Pindi Kinnisvara

Ehkki eluasemete hinnad on teinud uusi ajaloolisi rekordeid, on aastatega tõusnud oluliselt ka inimeste ostujõud ning seetõttu on kinnisvara kunagise buumiga võrreldes oluliselt kättesaadavam.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et 10 aastat tagasi aset leidnud kinnisvarabuumi ajal sai keskmine tallinlane osta endale koos laenuga maksimaalselt vaid alla 30 m² suuruse elamispinna, praegu on aga ostuvõimekus üle kahe korra kõrgem- 63 m². Tartus on vastav võrdlus 34 m² tänase 77 m² vastu.

„Siia arvutusse on kätketud nii keskmine sissetulek, eluasemete hinnatase kui ka eluasemelaenude kehtivad tingimused,“ selgitas Sooman. „Mõnevõrra pehmendab suurt vahet, kui lisame arvutuskäiku ka inflatsiooni, kuid see mõju ei ole ülearu suur,“ ütles ta. Tema sõnul pole ülemaailmsete majanduskriiside ja nendest tulenevate turbulentside eest kaitstud keegi, kuid kohalik eluasemeturg iseenesest ülekuumenenud ei ole. „Pigem on meil suuremaks probleemiks, et kaalukauss ja turuaktiivsus on kaldunud tugevalt Tallinna kasuks ning ülejäänud Eesti linnade eluasemeturud on jätkuvalt väga jahedad,“ lisas ta.

Uusarenduste pakkumiste arv hüppas järsult

Juunis lisandus Harjumaa uute korterite turule üle 300 pakkumise, kõikide uute korterite pakkumiste arv tõusis sellest tuleneval üle 2100 ühiku.

„Ehkki turule lisandus 6 uut arendusprojekti, siis järsu pakkumiste arvu kasvu taga oli tegelikult vaid kaks ülisuurt arendust, Vega Lasnamäel ja Mariino Residentsid Pirital, kus paisati avalikku müüki kogu arenduse maht korraga, vastavalt üle 200 ja 100 ühiku,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Uusarenduste turg on jätkuvalt noortele peredele ülimalt atraktiivne ja eelkõige projektide algfaasis on uute ja vanade korterite hinnavahe piisavalt väike, et meelitada ostjaid järelturult uute pindade kasuks valima,“ selgitas Sooman.

Kaubanduskeskuste nõrgaks kohaks on toitlustusärid

Kaubanduskeskuste probleemiks ei ole mitte nende rohkus ega ka näiline sarnasus, vaid kohati liiga suur keskendumine toitlustusärile, kirjutab Pindi Kinnisvara ärikinnisvara maakler Antti Undrits.

„Eesti suuremad kaubanduskeskused on küllalt sarnased ja sellest tulenevalt puuduvad tõsised  konkurentsieelised teiste ees, kuid riskifaktoriks pole mitte ühesugused kinga- ega riidepoed, vaid liiga suured pinnad, mis on antud toitlustajatele opereerimiseks,“ rääkis Undrits.

„Ühel päeval saab tarbimispidu niikuinii läbi. Ja kui see juhtub, siis ühe esimese asjana säästavad kodumajapidamised väljas söömise kuludelt. See tähendab omakorda, et kaubanduskeskuste omanikud peavad olema valmis operatiivselt oma kontseptsiooni korrigeerima ning suurtele aladele leidma uue suunaga üürnikud, et nende endi rahavood kannatada ei saaks. Lihtsam on muidugi eos valida toitlustajad, kes on ennast juba tõestanud ning on jätkusuutlikud ka käivete vähenemise korral,“ selgitas Undrits.

Pindi Indeks- tehingute arv langes taas

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis juunis 0,5% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1278 eurot ruutmeetri kohta. Mais oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1271 €/m².

Kui 2017. aasta mais tehti indeksilinnades 1314 korteriomandi tehingut, siis juunis langes tehingute arv 1246-le. Võrdluseks- 2016. aasta juunis tehti indeksilinnades 1169 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 10 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 105 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.