Dirhami Meritähe külastuskeskus sai vallalt ehitusloa

Meritähe eskiis.

Noarootsi vald jättis Dirhami sadamasse plaanitava Meritähe külastuskeskuse keskkonnamõju hindamise algatamata, kaks kuud tagasi sai ettevõtmine vallalt ka ehitusloa.

Noarootsi vallavalitsus andis Meritähele ehitusloa 2006. aastal tehtud detailplaneeringu järgi, mis nägi ette spaa ja hotelli ehitamist Dirhami sadamasse. Ookeanikaladega spaa Meritäht peaks tulema sadamakaist paremale, kui seista seljaga maismaa poole, hotell aga vasakule, praeguse sadamahoone taha neemikule.

Noarootsi abivallavanem Aivo Hirmo ütles, et keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisel lähtus vallavalitsus uuringufirmalt Adepte Ekspert tellitud eelhinnangust. Selle järgi Meritähel oluline keskkonnamõju puudub. „Samale seisukohale jõudis ka keskkonnaamet, seega puudub põhjendatus ja vajadus algatada täiendavat keskkonnamõju hindamist,” ütles Hirmo.

Eelhinnagu järgi ei kahjusta Meritäht veerežiimi ja pinnast, ei saasta õhku, ei tekita müra ja vibratsiooni jne. „Ei ole mõtet hakata tühja koha pealt tüli üles kiskuma. Midagi ei ole tehtud valesti. Läänemaale ja vallale oleks ainult kasulik, kui see asi ükskord valmis saaks,” ütles Hirmo.

Hirmo lisas, et eetikaküsimuste ehk akvaariumis elavate mereloomade hingeelu üle otsustamine ei ole valla pädevuses. Kuna kõik load on välja antud, seisab spaa Meritäht ehitus veel ainult rahastamise taga. Dirhami sadama arendaja Mellson Grupp taotleb selleks EASilt toetust.

EAS on projekti edukaks hinnanud, praegu valmistab Mellsoni juht ja omanik Mart Vahtel ette lõpptaotlust EASile. „Põhitaotluse ettevalmistamine on töös ja graafikus. Eeltaotlus sai heakskiidu märtsis, misjärel andis EAS 250 tööpäeva põhitaotluse ettevalmistamiseks. Tähtaeg kukub tuleva aasta märtsis. Ajaliselt umbes veerand teed on käidud,” ütles Vahtel Lääne Elule.

Meritähe aastast külastajate arvu näeb arendaja alguses 60 000 külastaja ringis, 2023. aastaks juba 100 000 külastajat.

Vahtel loodab Meritähe valmis saada 2019. aastal. Keskus looks kohapeale vähemalt 35 töökohta. EASilt loodab Vahtel saada 2,25 miljonit eurot, keskus läheb maksma viis miljonit, puuduva osa katab arendaja pangalaenuga. Loomakaitsjad valla otsusega jätta keskkonnamõju hindamine algatamata rahul ei ole.

„Loomulikult ei ole me rahul, kui keskuse loomist korralikult ette ei valmistata,” ütles loomade eestkosteorganisatsiooni Loomus juht Kadri Taperson Lääne Elule. Ettevalmistamise all peab Taperson silmas just keskkonnamõju hindamist. Millega aga loomakaitsjad üldse ei lepi, on suurte mereloomade ja kalade akvaariumis eksponeerimine. „Just haid ja raid tõmbasid Loomuse tähelepanu. Nende akvaariumis pidamist ei saa kuidagi tolereerida. Loomad ei ole meelelahutus,” ütles Taperson.

Kui märtsis sai teatavaks, et Meritähes on kavas eksponeerida suuri mereloomi, algatas Loomus haide ja raide kaitseks petitsiooni, kuhu oli eilseks allkirja andnud üle 10 300 inimese. Taperson ütles, et Meritähe vastu esialgu mingeid meetmeid tarvitusele ei võeta. „Petitsiooni hoiame üleval, võimalik, et teeme selle rahvusvaheliseks. Sadamasse meeleavaldust korraldama me ei lähe, aga hoiame asjade käigul silma peal,” ütles Taperson.