Endel Susi: unustage see jutt Haapsalu rongiühendusest

Endel Susi

kergejõustikutreener

Selle sajandi 30ndast aastast saab  transport  olema oluliselt erinev tänasest. Prognoositakse suurt edasiminekut dirižaablite kasutamisel. Seniks tuleb leppida olemasoleva käigushoidmisega.

Mõnevõrra murelikuks teeb raudteetranspordi olukord ja suhtumine sellesse valdkonda. Tegeldakse rohkem enda promomise ja häälte püüdmisega. Näiteks, lubatakse Pärnumaale lennuvälja renoveerimiseks 20 miljonit eurot, jättes kõrvale regionaalpoliitiliselt olulisema Lelle-Pärnu raudteelõigu renoveerimise rahastamise, mille maksumus oleks 17 miljonit. Kahjuks kuulub Lelle hoopis Rapla maakonda, seega pole see enam pärnakate mure.  Lelle-Pärnu lõigul on Elroni andmel aasta keskmine liiklejate arv 112 inimest päevas. Lõigu pikkus on 69,5 km ja vajaks uuendamist. Valitsuse otsus on see raudteelõik 2019. a sulgeda, sest seal pole siis enam turvaline sõita. Aga meie soovime raudteed Haapsallu taastada, millel lõpetati reisijate vedu 1995. a samadel põhjustel, kuigi olime siis lõpetamise vastu.

Peale uuendamist oleks Pärnu suunalisel rongil seal võimalik sõita 120 km/t ja jõuda Tallinnast Pärnu 85 minutiga ehk 25 minuti kiiremini kui ekspressbussiga. Lisaks on rongiga sõita mugavam, sest saab sõidu ajal tegelda kirjatööga. Rail Baltica peaks plaani järgi valmina 2026 a, seega vähemalt 7 aastat enam rongiga Pärnusse ei pääse.

Kuni aastani 1994 sai rongiga sõita Tallinnast läbi Pärnu otse Riiga, misjärel suleti Pärnu-Mõisaküla vaheline lõik. Niimoodi olemegi arendanud regionaalpoliitikat!

Nüüd arvame, et Rail Baltica parandab meie regionaalset olukorda. Erinevate seisukohtadega tutvudes, võib väita, et on lähtutud pigem kellegi omakasust, mitte meie rahva huvidest. Lätlastele võib see liin isegi kasulik olla, sest  paikneb nende peamiste keskuste vahelisel tuiksoonel. Meile sobiks raudtee Riiga hoopis läbi Tartu. Eestlaste rahvatarkus ütleb, et enne vana kaevu kinniajamist, tuleb uus valmis ehitada.  Lelle-Pärnu raudteelõigu haldamise eest teenis Edelaraudtee infrastruktuuri AS aastas 4,6 miljonit kasumit ja oli ise nõus renoveerimisse panustama kui valitsus oleks garanteerinud neile 10 aastase reisijateveo lepingu.

Nüüd uuest transpordiliigist dirižaablitega, millised võivad maailmas muutuda alates 30ndatest üheks peamiseks transpordiliigiks. Neid lennumasinaid kasutati laialdaselt juba enne II maailmasõda. Kuid seoses võimsa dirižaabli Hindenburg katastroofiga 1937. a,  leiti, et need sõidukid on ebakindlad. Dirižaableid kasutati veel ka sõja ajal, kuid olid seal vaenlasele allatulistamiseks kerged sihtmärgid ja neist tuli loobuda.

Tänaseks on tehnoloogia niivõrd täienenud, et dirižaableid saab edukalt taaskasutada. Need lennumasinad ei vaja tõusuks ega maandumiseks mingeid radu. Võivad maanduda ka soisele pinnasele või isegi vette. Võivad võtta peale sadu inimesi ja rohkem kaupa kui lennuk. Kütusekulu ja looduse saastamine on minimaalsed. Võivad läbida pikki vahemaid. Miinuseks, minu arvates, on vähene kiirus, umbes 150 km/t. Selle probleemiga tegelevad mitmed ettevõtted ja ilmselt leitakse ka sobiv lahendus.

Kogu selle loo mõte ongi, et uurime millised võimalused on tulevikus ja alles seejärel võtame suured projektid ette. Antud juhul on Rail Baltica projekt mõttetu. Ka tegusad inimesed väidavad, et nemad reisivad edaspidigi Euroopasse ainult lennukiga.

Juba nõuab EL meilt osa raha tagasi, sest kõik pole nii läinud nagu projektis plaaniti. Õige aeg oleks sellest projektist loobuda, et mitte sattuda lõplikult võlaorjusesse.

Endel Susi