Juhtkiri: kui hääletaks õige jalgadega?

Tänasest kaovad Eesti kommertstelekanalid Kanal 2 ja TV3 vabalevist, mis tähendab, et nende kanalite edasi vaatamiseks peab edaspidi olema sõlmitud tasuline leping.

Eraettevõte ei pea end altruistlikel eesmärkidel pankrotti laskma, küll ajavad hambaid kiristama avalikkusele suunatud sõnumid. Seni oli neid võimalik vaadata ka tasuta, nüüd hoiavad kanalid kokku levitamiskulu ja hakkavad isegi lisa teenima. Sellest hoolimata võidavad ka telekommunikatsioonifirmad erakanalite sammust, sest nemad saavad palju uusi kliente.

Kaotavad televaatajad. Odavaimad tasulised telepaketid maksavad 5–7 eurot kuus, mis ei käi ju üle jõu, aga aastas koguneb niiviisi 60–80 eurot teleperekonna kohta.

Jälgides teles jagatavat infot, jääb aga mulje, et vabalevist lahkumine on nagu vankumatu ja paratamatu loodusjõud, mis viib kanalid vabalevist minema. Aga inimestel ei maksa muretseda, sest õnneks tõttavad appi kaablifirmad, mis toovad nii TV3 kui ka Kanal 2 inimese telerisse tagasi, elagu see kas või metsas puu otsas.

See tuletab veidi meelde Eesti Posti ja pankade retoorikat, mis saadab postkontorite ja sularahaautomaatide sulgemisuudiseid: kliente on vähe (ei tea, kust need kliendid tulevad, kui kontori lahtiolekuaeg on vähenenud paarile-kolmele tunnile päevas) ja inimesed on üle läinud elektroonilistele maksevahenditele (mis neil sularahata üle jääb).

Kui ainuüksi uusi Zoom TV digilepinguid on Haapsalus viimastel kuudel tehtud 400, ei tundu kümme protsenti, kes väidetavalt seni ainult vabalevikanaleid vaatas, enam nii väike hulk. Tore on see, et tasulises paketis tuleb Kanal 2 ja TV3ga kaasa kanaleid, mida Eestis vabalevist kunagi pole näha saanud. Ehk on just praegu õige hetk „hääletada jalgadega” – jätta lahjavõitu meelelahutust täis kommertskanalid kus seda ja teist ning oma aega paremini kasutada.