Keskkriminaalpolitsei kutsus Haapsalu aselinnapea vestlusele

Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman kinnitas, et kogu pahanduse lepingu ümber Siim Saareväljaga põhjustas üleliigne kuupäev krundi ostu-müügilepingus. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman käis eelmisel neljapäeval politseis neljasilmavestlusel, põhjuseks Lääne Elus ilmunud artikkel „Ärimees sai Sukleselt kingituse”.

„Kolmapäeval helistas Taratuhin (Läänemaa politseijuht Andrei Taratuhin – toim.) ja kutsus järgmiseks päevaks kohtumisele. Läksin kohapeale, seal oli üks politseiametnik, kes ütles, et kuna Lääne Elu on esitanud prokuratuurile küsimuse (võimaliku menetluse alustamise asjus – toim.), siis peavad nad lisaküsimusi küsima. Ta siis esitas paar küsimust faktide kohta. Selline väike vestlus oli,” rääkis Vikman.

Aselinnapea väitis, et kuigi ametnik ütles ka oma nime ja ametinimetuse, siis need talle meelde ei jäänud. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja ütles Lääne Elule, et Vikmaniga käis vestlemas keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Lääne talituse ametnik.
Taratuhin ütles, et ei saa midagi kommenteerida, sest ise ta vestluse juures ei olnud.

Liigne kuupäev lepingus

5. augusti Lääne Elu kirjutas, et Haapsalu linnapea Urmas Suklese valimisliidus HaRi kandideeriva ärimehe Siim Saarevälja ettepanekul lisas Haapsalu linnavaraspetsialist Madis Raudsepp linna krundi ostu-müügilepingusse punkti, et müüja ehk Haapsalu linnavalitsus kohustub tuleva aasta 30. juuniks ehitama valmis Kuldnoka ja osaliselt ka Lõokese tänava ning paigaldama sinna tänavavalgustuse.
Sukles allkirjastas lepingu, Vikmani nõudmisel võeti punkt viitega tööde tähtajale aga lepingust välja, Sukles ja Saareväli allkirjastasid uue lepingu ilma tee-ehituse kohustuseta.

Lääne ringkonnaprokuratuuri korruptsiooniasjade prokurör Küllike Kask ütles eelmisel esmaspäeval, 7. augustil, et Lääne Elu artikli põhjal menetlust ei alustata.
Vikmani neljasilmavestlus politseiametnikuga toimus 10. augustil.
Vikman ise kinnitas sel teisipäeval Lääne Elule, et detailplaneeringu järgi tuleb linnal kõik kommunikatsioonid selles piirkonnas niikuinii valmis ehitada. „Küsimus oli ainult kuupäevas, mis lepingusse kirja pandi,” selgitas ta.

Linnavolinik pärib aru

9. augustil toimus veel üks sündmus – nimelt esitas Haapsalu linnavolinik Merle Mäesalu Suklesele arupärimise. Mäesalu soovib 23. augustiks nimekirja kõigist Haapsalu linna ning Siim Saarevälja ja tema ettevõtete vahelistest tehingutest, mis on sõlmitud viimase viie aasta jooksul. Suklesel tuleb esitada andmed nende lepingute sõlmimise aja ja rahalise väärtuse kohta, samuti teha iga lepingu lühike sisukokkuvõte.

„Kui tuleb välja, et ei ole kõiki võrdselt koheldud, siis tahaks ikkagi rohkem teada saada. Linnas räägitakse igasuguseid lugusid, aga kui kõik lepingud ritta panna, saab selguse majja, milliseid tehinguid Saarevälja ja linnavalitsuse vahel veel on tehtud,” põhjendas Mäesalu oma arupärimist. „See on nii Siim Saarevälja kui ka linnapea huvides ning rahvaski tahab seda teada. Kui midagi pole valesti, on ju hästi ja õhk saab puhtaks,” lisas Mäesalu.

Siim Saareväli ütles Lääne Elule, et kõik nimetatud lepingud on avalik teave ja tal pole põhjust midagi varjata. Kui palju ja mis sorti lepinguid on tema ettevõtete ja linna vahel viie aastaga sõlmitud, ei soovinud ta öelda. „Ma ei oska peast öelda ega hakka oletama. Ootame 23. augusti ära, siis on täpne informatsioon koos,” ütles Saareväli.

Saarevälja sõnul on kogu lugu osa valimiseelsest võitlusest.

Urmas Sukles: tahan ausaid valimisi

Haapsalu linnavalitsus on kõnealuseid krunte müües kindla sõnaga lubanud, et rajatakse ka juurdepääsuteed ja valgustus. Siim Saareväljaga sõlmitud lepingu ainus viga oli selles, et ma ei hammustanud läbi täiendatud sõnastusega lepingut, eeldades, et Peeter Vikman projekti eest vastutajana ja Madis Raudsepp on selle läbi arutanud. See on minu viga, mida ma ka tunnistan.

Selle allkirja andmisega läks linnavalitsus volikogu pärusmaale, sest kuigi Haapsalu linnavalitsus on juba lubanud teed selles elamurajoonis 2018. aastal valmis teha, pole volikogu asja arutanud. Küll aga on volikogust läbi läinud, et uude elamupiirkonda rajatakse infrastruktuur, mille rajamine kaetakse kruntide müügist saadud rahaga.

Me oleme praegu 6000 euroga plussis ja üks krunt on veel müümata. Selle raha eest rajamegi mustkattega tee ja valgustuse. Kokku on seal üheksa krunti.
Selle ehitamine piirkonda läheb aga maksma 30 000 eurot, mitte 100 000, nagu Peeter Vikman eelmisel nädalal Lääne Elule väitis. Peeter on ise valgustuse ehituse projekti vedanud ja peaks seda täpselt teadma.

Olen pärast neid sündmusi vestelnud nii Vikmani kui ka riigikogu liikme Jaanus Karilaiuga ja ütlesin, et kui mind enne valimisi poriga üle valatakse, ei hakka mina seda pori tagasi loopima. Mina tahan, et tuleksid ausad valimised, kus konkureeritakse oma ideedega, mitte ei hakata teist kandidaati pätiks tegema.
Ma loodan, et see jääb ainsaks alatuks võtteks selles valimisvõitluses.