Juhtkiri: prügi sorteerimise mõte

Suve alguses otsustas Haapsalu linnavalitsus lasta likvideerida linna kaks kõige populaarsemat pakendikogumispunkti. Päris neid ei kaotatud, vaid toimetati turvaliselt nurga taha, kuhu on paljudel hoopis pikem maa minna. Just täpselt nii inimvaenulik eesmärk pakendikonteinerite kolimisel oligi, sest senistes asukohtades olid need liiga populaarsed, tõmmates magnetina ligi olmeprügi.

Päris suur osa lugejaist kehitab siinkohal õlgu: jälle nuheldakse ja noomitakse tavalist inimest – see prügi sorteerimine on ju lihtsalt moodsa Lääne tsivilisatsiooni veidrus. Teatakse rääkida, et pärast pannakse kõik see pakend ja mittepakend ühte prügikuhja kokku, nii et sorteerida pole tegelikult mõtet. Ega keegi vea telerit või vana diivanit pakendikonteineri kõrvale vaid suurest lohistamisrõõmust – prügi ametlik äravedu on ju hirmus kallis.

Tegelikult ei vasta kumbki müüt tõele. Sorteeritud pakend läheb taaskasutusse. Müüt võib olla tulnud nendest pakendikonteineritest, kuhu on pandud olmeprügi ja mis on siis ka tavaprügina prügimäele viidud. Haapsalu linnavalitsusele lähevad sel kombel reostatud pakendikonteinerid maksma tuhatkond eurot kuus.

Tavainimesele on korraldatud prügivedu Haapsalus sellest aastast aga peaaegu tasuta. 140-liitrise konteineri tühjendus ja äravedu maksab sente.

Kõige rohkem toob populaarsete konteinerite ärapeitmine kannatusi korralikele prügisorteerijatele, olgu nad siis rohelise ilmavaatega või lihtsalt seaduskuulekad. Neil on nüüd hoopis rohkem jalavaeva.

Sorteerimisskeptikud võiksid läheneda sorteerimise mõttekuse küsimusele ka teistpidi. Kodulähedane pakendikonteiner on mugav ja tasuta juhul, kui sellesse pannakse ainult pakendit, nagu ette nähtud. Selle sihtotstarbeline kasutamine aga hoiab kokku tuhandeid eurosid Haapsalu maksumaksja raha.