Ettevõtjad: Läänemaa palgakasv on liiga väike

Haapsalu Uksetehas pakub oma töötajaile keskmisest suuremat palka, sest oskustööliste nappuse tõttu peab inimesi hoidma. Foto:  Arvo Tarmula

Kuigi Eesti keskmine palk kasvas selle aasta teises kvartalis tervelt 6,8 protsenti, lisandusid Läänemaa keskmisele palgale aastaga vaid tagasihoidlikud 1,2 protsenti.

Statistikaameti juhtivstatistik Kai Maasoo selgitas, et kuna amet ei erista keskmise palga saajaid valdade ega valdkondade kaupa, pole praegu võimalik ka näpuga näidata, mis tegevusalal või vallas palgatõus Läänemaal peaaegu olematuks jäi.

Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre nentis, et Läänemaa keskmise palga 1,2protsendine palgakasv on kindlasti liiga väike. „See võib tuleneda sellest, et suur osa Läänemaa ettevõtlusest on seotud teeninduse ja suvega ning õige suvi algas sel aastal kahjuks alles kolmandas kvartalis,” pakkus Soomre.

Ümbrikupalk segab

See on tema hinnangul aga vaid üks osa probleemist.

„Teenindussektoris on liikvel ka osaliselt sellist töötasu, mis statistikaameti andmetes ei kajastu ja seetõttu ka seda ei mõjuta. Või pigem see just võibki keskmist näitajat mõjutada allapoole, sest midagi ju makstakse igale töötajale,” pakkus Soomre.

Haapsalu Uksetehase juhi tähelepanekut kinnitas ettevõtja Rein Vatku, kes peab Norman-Optika poodide kõrval ka Müüriääre kohvikut ja pagarikoda. „Ümbrikupalga teema meie sektoris pole kuhugi kadunud,” nentis ta.
Vatku on Läänemaal üks neid väheseid, kes on juba aastaid sellest probleemist kohalikus teenindussektoris kõva häälega rääkinud.

Ometi ei pääse tema hinnangul palga tõstmisest ka Läänemaa ettevõtjad, sest head tööjõudu napib, halb teenindus peletab aga kliendid minema. See tähendab omakorda, et parematele töötajatele tuleb ka rohkem maksta.
„Üks võimalus selleks on ettevõtjatel tööd ümber korraldades kasutada väiksemat arvu töötajaid, mis annab võimaluse enam maksta,“ selgitas Vatku.

Müüriääre kohvikus-pagaris on palgad Vatku sõnul jõudumööda ikka tõusnud. „Kuna töö on stabiilne, siis praegu on neli töötajat lastega kodus, üks on emapuhkuse eelsel puhkusel ja kaks kokka on enne kolme aasta täitumist tulnud emapuhkuselt tööle tagasi, sest palga pärast tasub tööl käia,” rääkis Vatku.

Hiljuti sai üks meestöötaja isaks ja säärane beebibuum ettevõttes annab Vatku sõnul tunnistust, et ametlik palk ja kindel töö annavad töötajatele turvatunde. „Kõik toimib, töötajad on rahul ning riik ja linn saavad uusi kodanikke-maksumaksjaid juurde. Mu meelest peaksid kohalikud omavalitsused jälgima, missugused ettevõtted neile kasulikud on, ja neid ka esile tooma,” märkis Vatku.

Haapsalu Norman-Optika poes on kaks töötajat tööl juba aastast 2005. „Optikaala töötajad on spetsiifiliste oskustega ja ükski firma ei taha neid kaotada, seega jälgitakse palgataset alati,” ütles Vatku.
Ta selgitas, et on kindel summa, millest palk kunagi allapoole ei lange, ja on ka müügist sõltuv palgasüsteem: kui mõnel Norman Optika üheksast poest on hea müügikuu, kajastub see ka palgas.

Soomre ütles, et Haapsalu Uksetehase selle aasta teise kvartali keskmine brutotöötasu oli 1423 eurot, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kolm protsenti suurem. „Kuna oskustööliste ärameelitamine on praegu moes, siis selle vältimise tõttu on 2018. aasta teise kvartali keskmine palgatõus Haapsalu Uksetehases kindlasti suurem kui kolm protsenti,” märkis Soomre.

Töötasud vaadatakse Haapsalu Uksetehases üle igal aastal ja jälgitakse ka turul toimuvat. „Olulisemate ja rohkemate oskustega töötajate palgad kasvavad kindlasti kiiremini kui teistel,” selgitas Soomre.

Hinnatõus kiirem

Kui rääkida Eesti kiirest palgatõusust üldisemalt, on see Soomre sõnul tootmisettevõtetele suur probleem. „Teisalt on muidugi õiglane ka see, et palgad peavad kasvama, et inimeste heaolu paraneks ja nad suudaksid kallinevate hindadega sammu pidada. Aga palkade kasv peaks olema vastavuses nii ettevõtete kui ka töötajate endi tööviljakusega. See on selleks, et ettevõtted oleksid jätkusuutlikud ning suudaksid tööd pakkuda ja mitte ainult majandusbuumi ajal, vaid ka rahulikumal perioodil,” ütles Soomre.

„Kui majanduskasvu hoog peaks raugema, mida ta ühel hetkel kindlasti teeb, ei tarvitse päris iga ettevõte buumi tipus kehtestatud palkadega hakkama saada,” lisas ta.

Eesti Pank teatas eile, et kiirema inflatsiooni mõjul on tuntavalt aeglustunud reaalpalga kasv, mis tähendab, et keskmise palga saaja ostujõud kasvab aeglasemalt kui mõni aeg tagasi.
Kuigi Eesti keskmine palgakasv on olnud kiire, suurenes ka ettevõtete kasum. Eesti Pank selgitas, et majanduse tugevnedes kasvabki kasum palkadest kiiremini, et teha tagasi vahepealne langus. Et tööjõukulude osakaal lisandväärtuses läheneks aga majanduskriisieelsele tasemele või ka Euroopa Liidu keskmisele, peaks kasumi kasv veel mõnda aega palgakasvu ületama.

Kesine palgatõus

Läänemaa keskmine palk oli tänavu teises kvartalis 1025 eurot.
Mullu samal ajal oli palk Läänemaal keskmiselt 1013 eurot, kasvades aastaga 1,2 protsenti.
Võrdluseks: Eestis kasvas keskmine palk aastaga 6,8 protsenti, 1242 euroni.
Aasta varem, 2016. aasta teises kvartalis oli riigi keskmine palk 1163 eurot.

Statistikaamet avaldab keskmist brutopalka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöötasu, puhkusetasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud.

Allikas: statistikaamet