Kristjan Tõlk: põige kõrvaltänavasse

Haapsalu mitmekülgne kultuuririkas suvi saab peagi läbi ja tegevus linna tuiksoonelt kandub kõrvaltänavaile, kus käib elu aasta ringi. Linnas peamistest turismimagnetitest kaugemal liikudes on tekkinud ikka ja taas paar mõtet ja küsimust meie linnaruumi kohta.

Silma on jäänud mitmed uued ehitised jakäimas olev renoveerimine. Uute ehitiste kohta on enim küsimusi tekitanud uue ridaelamu lahendus Sadama tänaval. Hoone on projekteerinud Eesti üks kuulsamaid arhitekte Emil Urbel. Tema loodud eramud on saanud positiivset tagasisidet nii spetsialistide kui ka rahva seas. See hoone pole aga heakskiitu saanud kummaltki auditooriumilt. Tegelikult ei häirigi mitte hoone arhitektuur, vaid pigem asukoht. Kohas, mida peamiselt iseloomustavad viilkatusega puithooned, tundub see tumehall hoone oma lamekatusega võõrkehana. Haapsalu uuemais linnaosades oleks selline hoone olnud rohkemgi kui tervitatav. Veelgi kummastavam on, et piiratud on ka linnakodanike ja turistide ligipääs merele. Haapsalu kaunis promenaad oleks saanud seal kenasti jätkuda, aga kahjuks on nüüd aed ees.

Teine teema, mis on mind kõnetanud, on vanade hoonete renoveerimine. Mitmel puhul on linnakodanikud teadmatusest või mõnel muul põhjusel renoveerinud oma kaunid majad sobimatul moel. On tehtud sobimatuid juurdeehitusi, ajastule mitte sobivaid värvilahendusi ja materjalivalikuid. Mitmele miljööalal paiknevale majale on pandud plastaknad, mille paigaldamise ainus argument on soodne hind. Hind on aga suhteline mõiste, sest väärt puithoone väärtust on plastaknad hoopis allapoole toonud. Õnneks on nüüd olemas linnavalitsuse toetus, et plastaknad saaks ümber vahetada puitakende vastu. Plastaknad hoone arhitektuuri sobituvate puitakende vastu vahetades võidab aga nii maja omanik kui ka linn – hinnatud puithoonestik saab juurde taas ühe kauni kodu, mida saavad kõik möödajalutajad imetleda. Tasub tähele panna, et aknavahetus vajab kooskõlastamist kohaliku omavalitsuse muinsuskaitsespetsialistiga.

Vanade hoonete renoveerimisel tasuks enne tööde alustamist end kurssi viia kõigi asjaoludega: kuidas ja mida tohib ses piirkonnas ehitada ning millised onselleks kõige õigemad ehitusviisid ja materjalid. Infot saab nii linnavalitsusest kui ka näiteks säästvarenoveerimise keskusest ja erialakirjandusest. Juhul kui majal on ümberehituste tõttu või muul põhjusel kadunud originaaldetaile, tasub uurida ümberkaudseid maju või samas stiilis maju linnas. Neil võib-olla säilinud originaaldetaile, mille järgi saab uue detaili valmistada.

Samuti ei saa üle ega ümber viimasel ajal ürituste ajalvohanud parkimis- ja liikluskorraldusest. Kohalikud inimesed on pahased, et linnas pargivad turistid sinna, kuhu pole lubatud. Ometigi on olemas viidad, kuidas suurürituste ajal pääseda selleks ettenähtud parklasse. Siinkohal tuleks tervikuna üle vaadata kogu linna liiklus ja tänavavõrgustik. Mitmel vanalinna tänaval tuleks liiklus normide järgi muuta ühesuunaliseks. See vajaks küll paljudelharjumist, aga tagaks, et kõigil liiklejail oleks tänaval ruumi.

Üks huvitav võimalus, mida võiks ka Haapsalus kaaluda, on viia kõnniteed ja sõiduteed ühele tasapinnale. Seda võtet on kasutatud Viljandis. Hollandis näiteks on see praktika juba ammu levinud. See annaks meie vanalinnale ajaloolisema ilme ning lahendaks ühe suure probleemi, mis kunagi on tekkinud koos kõnniteede tõstmisega. Nimelt on paljude vanalinna majade keldri- ja põrandaalused tuulutused kinnikaetud ning majade sokkel on tänava tõstmisega muutunud olematuks. Selle tõttu on puitmajade alumine osa veele ja niiskusele avatud. Kõnniteede viimine sõidutee tasemele taastaks ehitise normaalse toimimise – eeldusel, et sajuveed juhitakse sajuveekaevudesse. Ühel tasapinnal paiknevad teed muudaks ka kõigi liiklejate elu mugavamaks ja sujuvamaks.

Kristjan Tõlk

arhitekt