Juhtkiri: kes kardab EKREt?

Näitleja Jaak Prints ütles neljapäeval riigikogus peetud kõnes: „Mulle tundub, et terve Eesti kardab. Keda kardad, Eesti? Kas sa kardad Venemaad? Kas sa kardad Euroopat? Kas sa kardad pagulasi? Kas sa kardad neid, kes pagulasi kardavad? Kardad sa, et me rahvusena kaome? Kardad sa, Eesti, et meid on liiga vähe? Kardad sa vaesust? Kardad sa viha? Kardad sa ebavõrdsust? Sest mina kardan seda kõike.”

„Inimestele ei saa ette heita, et nad kardavad. Hirm on päris, ükskõik kui alusetult see on tekkinud, ja seda ei võta ära hirmu naeruvääristamine ning ei aita kedagi ka tema hirmude võimendamine. Lahendus on hoopis turvatundes, mida teie, riigijuhid, saate meile keerulistel aegadel pakkuda. Ma usun, et paljud teist tegelevad probleemide õhutamise asemel nende lahendamisega,” ütles Prints.

Kui selle kõne taustal lugeda sotside reklaame, mis ütlevad, et meie EKREga kaupa ei tee, siis tahaks küsida, miks valitsuspartei õhutab hirme. Homoseksuaalide, naiste, noorte, vanurite, üksikvanemate, väikelinnade elanike, vaimu- või füüsilise puudega inimeste hirme. Kõikide nenede inimeste hirme, kes parasjagu ei ole parimas tööjõus terved inimesed. Et kui sotse ei vali, siis tuleb EKRE ja… Just nimelt, teeb mida?

Sotsid võiksid olla ausad oma valijate vastu ja öelda, et kui EKRE saab palju hääli, siis teevad nad valla- ja linnavalitsustes EKREga koalitsiooni, et saada võimule. Ja veelgi rohkem teevad nad koostööd EKREga selleks, et koostööd otsides leida ühine keel kõikide ühiskonnagruppidega, nii homoseksuaalide kui ka sisserännanutega, nii naiste kui ka venelastega, nii maameeste kui ka linnainimestega. See oleks aus reklaam, mis viiks Eestit edasi. See viiks Eesti ühiskonna sinna, kus on ruumi nii neile, kes usuvad laulupeosse, ja neile, kes arvavad, et rahvusest tähtsam on ühiskonnaliikmete üksteisest hoolimine ja võrdõiguslikkus.